Karpkala: kodustatud hiiglase lugu
Karpkala lugu algab metsikust sasaanist, kelle inimene kodustas juba ligi kaks tuhat aastat tagasi. Sajandite jooksul on temast aretatud kümneid eri vorme alates klassikalisest soomuskarbist kuni värvikireva koini. Tänapäeval leidub karpkala peaaegu kõikjal maailmas, kuid tema elu sõltub endiselt ühest olulisest tegurist: soojast veest. Just temperatuur määrab, kas karpkala suudab mõnes veekogus üksnes ellu jääda või ka edukalt paljuneda.
Kes on kes?
Seotud lood
Karp, kes on elanud puhtas vees ja hästi toitunud, on maitsev kala ning selle valmistamiseks on mitmeid erinevaid viise. Klassikaliseks retseptiks loetakse puuviljade ja maitsetaimedega täidetult ahjus küpsetamist, ent väiksemate isendite puhul tasub alternatiivina kaaluda ka tervena (s.t mitte selja poolt lahti lõigatuna) suitsutamist.
Vana kala, öeldakse sageli ettevaatliku ja kavala inimese kohta. Aga kas vanad kalad on ka tegelikult noorematest targemad?
Kuidas on võimalik konksusöödaga mängida ja see karpkalale huvitavamaks muuta? Mis tähtsus on sööda värvusel? Kuidas mõjutavad kalade käitumist lõhnad ja vedelad lisandid? Nendele küsimustele alljärgnevalt vastuseid otsimegi.
Millistele omadustele peab vastama karbiritv ning mida tuleks selle ostmisel jälgida? Mis on ridvatest ja mida näitavad need karbiridvale trükitud lb-d? Milliseid nööre ja tinasid võiks karpi püüdes kasutada? Proovime sedasorti asju alljärgnevalt natuke lähemalt vaadata.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
2
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele