Edu ja püügiviis sündisid visadusest
Saarlanna Anne Uudeküll on nii hea käega meriforellipüüdja, et teeb iga kalamehe kadedaks. Ta ei seisa kala oodates ühe kivi otsas ega vaheta tihti lanti. Ta liigub kerimise ajal mööda randa, püüab valitud ala edasi-tagasi läbi ning jääb paigale alles siis, kui kala landile järgneb või seda togib. Seejärel muudab ta kerimist, teeb pause ja vajadusel proovib läbi kogu landikarbi sisu. Just sellise püügiviisiga on ta saanud Saaremaa rannikult mitu suurt meriforelli, nende seas 4,32-kilose rekordkala.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • kuidas Anne Uudeküll leidis Saaremaa rannikul oma toimiva püügimustri ja millal ta pärast kalakontakti lanti või kerimist muudab;
  • mida soovitavad Anne Uudeküll, Semy Morgun ja teised mentorid algajale, kes tahab nullist meriforellipüüki alustada.
Kuidas Anne Uudeküll kolme aastaga nullist 4,32-kilose meriforellini jõudis

Seotud lood

Lood
  • 25.09.26, 07:00
Meriforelli kolm sügishooaega: varasügis, põhihooaeg ja hilissügis nõuavad eraldi lähenemist
Minu jaoks algab n-ö päris meriforellihooaeg oktoobri keskel. Vesi on selleks ajaks jahtunud umbes 8 kraadini ning muutub tasapisi külmemaks. Enamik kudema minevaid, pruunikat värvi forelle toimetab selleks ajaks oma tegemisi jõgedes ning rannikul neid üldiselt enam konksu otsa ei trehva. Meres kohtab vaid ilusaid hõbedasi paksukesi, kes on mingil põhjusel otsustanud kudeaasta vahele jätta.
Lood
  • 19.09.26, 07:15
Meriforellipüük Sven Laaneti moodi: vali õige koht ja lase kalal tulla
Meriforellilantide valmistaja Sven Laanet selgitab, kuidas valida sügisel püügivett ja lanti, miks võib heas kohas kala rahulikult oodata ning milliseid vigu ta ise oma esimese 40 nulliringi jooksul tegi.
Lood
  • 20.03.26, 06:45
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.
Lood
  • 23.07.26, 17:00
Nii püütakse sbirolino-rakendusega meriforelli Saksamaa ja Taani rannikul
Taanlased ja eriti sakslased on suured meriforelli sbirolino- ehk mullujukipüügi fännid. Selles loos anname ülevaate, kuidas täpselt sakslased-taanlased sbiroga merehõbedat taga ajavad.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele