Otsing

Kalastaja uuris sõpradelt ja tuttavatelt kalameestelt, kuhu nad soovitaksid lähiajal kalale minna, mida on viimastel päevadel saadud ja millega tasuks püüda. Jagame seda infot nüüd sinuga, et saaksid paremini kala püüda. Kivi kotti!

Kliimamuutuste tõttu võib ohutu jääkatte vähenemine põhjapoolkeral toimuda kuni 29 päeva ulatuses, leidsid oma uuringus Yorki ülikooli teadlased.

Mida teha, kui püügividinad pidevalt mööda paati ringi sõidavad?

Aina enamate forellipüüdjate landikarpidesse on ilmunud peibutis, mille juured on lendõngenduses ning mis on veest toonud arvukalt suuri täpilisi – liits (ingl k leech, soome k liitsi). Liitsidest, nende sidumisest, sobivast varustusest ning kalapüügi nüanssidest liitsidega – peamiselt forellipüügi võtmes – järgnevas loos juttu tulebki.

Kevad on aeg, kus ilusaid kalasaake võib hea õnne korral saada sisuliselt igast jõekäärust või sopikesest. Meie valisime välja kümme paika, kus võib trehvata selliseid kalakoguseid, mida pärast sõpradele suuremaks valetama ei peagi.

Siig, täpsema nimetusega merisiig (lad Coregonus lavaretus lavaretus) on üks esimesi kalu, keda kevadel vabast veest püüda saab.

Erki Oppe on mees, kes kalameeste ringkondades lähemat tutvustamist ilmselt ei vaja. Meriforelli hakkas Erki püüdma ca 20 aasta eest, mis teeb temast ühe kogenuma püüdja selles valdkonnas. Esimeseks õpetajaks oli vanameister Rein Truumets isiklikult, kelle eeskujul hakkas Erki ka merikaplekke valmistama. Teie ees on Erki kümme lemmikut kevadisel meriforellipüügil.

Seda, mis on ujuk või õngekork, teavad ilmselt ka need, kes ise kunagi kalal käinud pole. Sestap võib tunduda, et kui keeruline üks ujuki valimine ikka olla saab – pole see ju mõni lant, mis kaladele tingimata meeldima peab. Tegelikult on ujuk väga oluline varustuse osa ja kui see on valitud antud oludesse mittevastav, võib õngemees halvimal juhul üldse ilma saagita jääda. Ujukite valikuga seotud küsimustele järgnevas loos vastuseid otsimegi.

Kui ohtlik või ohutu on sellise kala söömine, millel on niisugused mustad täpid peal, nagu juuresolevatel piltidel näha? Millega on tegemist?

2025. aastaks Kalastaja tellinute vahel loositi auhinnad välja 12. märtsil Äripäeva kontoris Tallinnas. Loosi tõmbas ajakirja Imeline Teadus toimetaja Madis Aesma, protokollis Rain Väät ja pildistas Ralf Mae. Loosiõnn naeratas järgmistele tellijatele.

Kalade mälu ja õppimisvõime kohta liigub mitmeid müüte. Tõsi, konksu otsast pääsenud haug võib pikemalt mõtlemata järgmise heitega uuesti landi otsa jääda. Samas mäletavad lõhilased, aga ka nt latikas suurepäraselt sadade kilomeetrite kaugusel asuvaid kudealasid ja teed nendeni. Kas ühed kalaliigid on targemad kui teised? Kalade õppimisvõimet on akvaariumikatsete käigus piisavalt uuritud ja nii mõndagi ka teada saadud.

Kas kala müües peab värskuse kinnitamiseks esitama tema surmatunnistuse?

Kilu on küll mõõtmetelt väike, aga äraütlemata maitsev ja rasvane kala, millest paraku piisavalt lugu ei mõisteta pidada – turult värsket kala ostes eelistatakse ikka pigem suuremat räime, millega pärast kodus tööd ja mängimist vähem. Seekord pistame kilud hästi lihtsasse marinaadi ning laseme neil pärast veidi laagerduda.

Lendõngepüügil kasutatakse tohutul hulgal nii kuival maal liikuvate kui õhus lendavate putukate ning nende vees elavate vastsete imitatsioone. Enamuse püügiajast saavadki just seda tüüpi söödad. Vee all leidub aga veel üks eraldiseisev grupp tegelasi, kellele tähelepanu pöörata ja keda ei tasu alahinnata. Need on ussikesed ja kaanid, kelle vastu kalad pole sugugi ükskõiksed.

Uurisime kalameestelt, kuhu nad soovitaksid lähiajal kalale minna, mida on viimastel päevadel saadud ja millega tasuks püüda. Jagame seda infot nüüd sinuga, et saaksid paremini kala püüda. Kivi kotti!

Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.

Varakevadel alustab kudemist haug, meie veekogudes laialt levinud röövkala.

Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.

2025. aasta talipüügi MM leidis aset USA-s Michigani osariigis asuval Tamaracki järvel. Selle 323 aakri ehk umbes 130 hektari või 1,3 ruutkilomeetri suuruse järve peamised püügikalad on bluegill (eesti keeles tuntud ka kui sinilõpuseline päikeseahven), yellow perch (meie ahvena lähisugulane) ja crappie (päikesekalalaste hulka kuuluv ja Ameerikas kõrgelt hinnatud sportkala).

Vanameister Rein Truumets tutvustab omatuunitud lemmiklante punasepüügil meres ja jõgedes.

Oma ühekordse panuse järglaste saamisse annavad peatselt jõesilmud. Need erilised kalalaadsed loomad alustasid jõgedesse naasmist juba sügisel. Jõesilm on siirdekala, kes koeb enamuses Eesti rannikujõgedes.

Ostsin turult tinti ja neid puhastades avastasin, et kõigi kalade ujupõied on täis pikki ja peenikesi usse. Kas selliseid ussitanud kalu on ohtlik süüa? On need ussid inimesele ohtlikud?

Kudemisaeg lestal alles läheneb, kuid püügikeeld juba algas. Kõige aktiivsemalt toimub kudemine veetemperatuuri vahemikus 4° kuni 7°C.

Kevad on forellijõgede võsastunud kallastel ragistamiseks sobilik aeg – kopraaugud on kenasti näha, sääski ja muid tüütuid putukaid pole ja puudub ka suviselt lopsakas rinnuni ulatuv rohi. Samuti pole jõed jõudnud veel taimi täis kasvada, mistõttu saab mugavalt püüda pikemate visetega. Kevadeks on jõeforell jõudnud talvest ja kurnavast kudetrallist korralikult kosuda, võtab nii lanti kui lendõngeputukat vägagi isukalt ja hakkab ka korralikult vastu. Kalamees, kes sel ajal jõe ääres asju õigesti teeb, ei või üldiselt saakide üle nuriseda.