Otsing

Kalastaja esitas kümnele kõva haugipüüdja kuulsusega kalamehele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid rannikumeres haugi püüdmiseks kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.

Turb on põnev, ent ettevaatlik püügikala ning suuremate isendite tabamine tavalise tonka või käsiõngega ei ole üldjuhul kuigi lihtne. Siiski on aastas üks periood, mil ka suured turvad on üsna lihtsa vaevaga püütavad. See aeg on mais, siis kasutatakse turvapüügiks spetsiaalset ilma tinata ujukirakendust. Tegemist on ühe lihtsama rakendusskeemiga, millega on üldse võimalik kala püüda, samal ajal on see kevadisel ajal ülimalt efektiivne.

Ülehomme lõpeb haugipüügi keeluaeg meres, Võrtsjärves ja siseveekogudes ning 6. maist tohib haugi püüda ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Seetõttu on paslik heita pilk haugi eluringile ning tema suhetele inimesega.

Kui kevadel Pärnu jõel tonkadega vimmapüük pihta hakkab, ostetakse lühikese ajaga krevettidest lagedaks mitte ainult Pärnu, vaid ka lähedalasuvate maa-toidupoodide külmletid.

Paternoster-rakendus on fiiderdajate seas eelistatud montaaž olukorras, kus püük käib järvedel, veehoidlatel jt seisva veega paikades, mille põhjas on hõljuva või pehme muda kiht ning on alust arvata, et söödatops võib pärast heidet ja põhjajõudmist vajuda nii sügavale mutta, et veab endaga kaasa ka liidri. Nii kaotab rakendus oma tundlikkuse ning võtud ei kandu edasi ridvaotsale.

Tõsiasi on, et tunnevad küll ja väga hästi! Lausa nii hästi, et annavad silmad ette isegi koerale.

Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.

Kui sul on liiga lühikesed käed, siis suurte kalade püüdjate klubisse sa ei pääse!

Kui oled käinud nädalavahetusel Hiiu- või Saaremaal, säinalimiidi ilusate suurte kaladega täis püüdnud, kogu saagi vaprasti koju tarinud ja kratsid nüüd nõutult kukalt, et mida nendega teha, siis ehk on sulle abi järgnevast retseptist.

Pole palju kalamehi, kes ei teaks, mis on puruvana. Paljud meist on neid vahvaid tegelasi, kes veekogu põhjas ja taimedel liikudes oma maja kaasas tirivad, korjanud ja kalasöödaks kasutanud. Erandiks pole ka lendõngitsejad, kes seovad puruvanadest väga palju huvitavaid imitatsioone. Loomulikult on need uppuvad putukad, sest puruvana elupaik on ju veekogu põhjas. Seekord aga teeme juttu hoopis puruvanast kui kuivast ehk pinnaputukast.

Meriforellikütid kinnitavad otsekui ühest suust, et tänavune kevad on eelmise aastaga võrreldes parem. Vimmad on oma kevadrände käigus jõudnud kaugele ülesvoolu ning neid saab mõnusasti õngitseda. Särjepüük on saartel läbi saamas ja käib Ida-Eestis täistuuridel. Kalastaja rääkis oma allikatega, sõprade ja tuttavatega, ning uuris, mida viimasel ajal saadud ning mis teoksil.

Kogu pikkuses laevatatav Emajõgi ning temaga ühenduses olevad jõed ja järved on lisaks harrastuskalastajate poolt üheks enimkülastatud kalakohaks olemisele olulised veekogud ka looduskaitse vaates. Oma teekonnal voolab Emajõgi läbi mitme looduskaitseala, kus kehtivad kaitse-eeskirjad seavad mitmeid piiranguid nii liiklemisele, viibimisele kui kalastamisele. Kus, millal ja mida teha tohib, seda järgnevalt vaatlemegi.

Õngitsemishooaeg on täies hoos. Vaata, millised abivahendeid soovitab kasutada võistlusõngitseja Jaan Grents, et iga õngemehe püük muutuks tulemuslikumaks ja lihtsamaks.

Kunstnik Jaan Vahtra (1882–1947) on Eesti vanema põlve tuntumaid uuendusmeelseid kunstnikke ja teoreetikuid ning kirjanikke, kes sai sõjaeelses Eestis samavõrd tuntuks ka kalasportlasena.

Oskuslik peibutussöötmine on õngitsemise üks alustalasid. Õigesti valitud ja ettevalmistatud peibutussööt võib korda saata imesid ja vastupidi – ebaõnnestunud valikud teha püügile korraliku karuteene. Alljärgnevas loos vaatlemegi, milliste kriteeriumite järgi erineva temperatuuriga vees peibutussööta valida, kuidas seda segada, milliseid lisaaineid kasutada jne.

Sümmeetrilise ja ebasümeetrilise aasaga rakenduse sidumisega on suhteliselt kõige rohkem mängimist, samas on neil mõned kasulikud eriomadused ja võimalused, mida teised rakendused sellisel kujul ei paku.

Kui jõe ääres muu konksusööt otsa lõpeb või kärbsevastsed liiga kauaks päikese kätte jäädes ära nukkuvad, heida pilk kaldaäärsesse vette. Peaaegu kindlasti leiad sealt puruvanasid, mis toimivad konksusöödana vähemalt sama hästi.

Eesti Spinninguspordi Liidu (ESSL) korraldatavate spinningupüügi meistrivõistluste avalöök antakse tänavu 10. mail Tamula järvel. Võistlusel on neli etappi, sarja üldvõitja tuleb Eesti meistriks. Kaks parimat meeskonda saavad õiguse esindada Eestit spinningupüügi maailmameistrivõistlustel.

Kevad on tagumine aeg, et panna paika suvised matkaplaanid ja -marsruudid. Mida peaks üht kalastusmatka kavandades kindlasti teadma ja arvestama? Kuidas koostada marsruut ja milline varustus tuleks muretseda? Küsimusi, teadagi, on palju. Üritame järgnevas loos põhilistele vastused leida.

Siiatonka rakenduse juures on oluline kasutada pealiinil libisevat tina, sest siig on ettevaatlik kala ning sülitab takistust või vastupanu tundes sööda kohe suust välja. Oluline nipp on ka see, et püügile pandud tonka pealiin ei tohiks olla pingule keritud.

Kuidas see pealtnäha lihtne fenomen – kodujõkke kudema pürgimine – tegelikult toimub, ei teata täpselt veel tänapäevalgi.

Wilf Pumpa seisis paljajalu kalasadama roigastest ehitatud kail, üks jalg sellele toetumas, teine laisalt õõtsuva Sea Roveri dekil. Ta suu oli muigel, kui ta mind tolmuse kohvriga oma kuuemeetrisesse kalapaati juhatas. See alus sai minu elupaigaks järgnenud püügihooaja kestel.

Võta kalapüügis täielik võhik naine kalale kaasa ja ta saab rohkem kala kui sina. See on kindlamast kindlam.

Kevadine vimb on rasvane ja ülimalt maitsev kala, paraku segavad tema nautimist arvukad pindluud. Siin on üks retsept, kus kasutatav 10-protsendiline äädikas pindluud sedavõrd pehmeks võtab, et need enam söömist ei häiri.