Kalaradar, 44. nädal: tuure koguv meriforellihooaeg, Hiiumaa lestapüük, Pärnu jõe kohad ja ahvenad, suursaared

Lätlane Normunds Grabovskis on kalastuslegend ning harrastuskalapüügi valdkonnas üks venekeelse inforuumi suuremaid mõjuisikuid. Miljonite televaatajate ning internetisaadete jälgijateni jõudev suurmees annab Kalastajale intervjuu talle omasel otsekohesel ja muhedal moel.

Fiidriga püük võib võhikule tunduda igav, umbes nagu tonkapüük. Sööt läheb korvi, kärbsetõuk või sõnnikuuss konksule, rakendus vette ja ritv alusele. Eesti fiidrikoondise kapteni Alex Roosti juttu kuulates saab kiiresti selgeks, et sügavamalt pole võimalik eksida.

Sügisene suure haugi ja koha püük ei allu alati tuttavatele rusikareeglitele. Vee jahenedes ei liigu kõik suured haugid sügavasse ning külm vesi ei tähenda, et kala tuleks püüda väikese landiga. Mõnikord võib meetrine haug küll 20-sentimeetrisest kummilandist huvituda, kuid ründab alles siis, kui pakkuda talle kaks korda suuremat sööta. Suur koha võib seevastu seista landi lähedal, seda pikalt jälgida ja loobuda kohe, kui püüdja teeb ühe liiga järsu liigutuse.

Inglismaal kolm aastat kestnud teadusprogrammis suri enne vabastamist vaid 0,7 protsenti paadi juurde toodud harilikest tuunidest. Madala hukkumismäära taga oli terviklik süsteem: sobiv varustus, koolitatud püüdjad, kala seisundi oskuslik hindamine, kalal taastuda laskmine ja tulemuste kontrollimine.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.