Milliseid lante kasutavad ahvenapüügil meie lähiriikide kalastajad?

Sügisesel Soomaal ei pruugi ahven olla seal, kus sa teda suvel nägid. Kui veetemperatuur langeb, hakkavad triibud otsima sügavamaid ja rahulikumaid paiku, kus saab vähese energiakuluga saaki varitseda. See tähendab kalamehele üht: tuleb otsida, liikuda ja osata oma rakendust vastavalt kala aktiivsusele muuta. Siin on minu kogemused, kuidas sügisel jigiga Soomaa jõgedel ahvenat püüda.

Sügisene ahvenapüük, kui kalad korralikult parve on kogunenud ja karjakaupa jahti peavad, on kõige ehtsam lustimine. Tavaliselt vaatavad ahvenapüüdjad sügisel ikka Peipsi, Pärnu päris alamjooksu või meresadamate poole, aga selleks, et lustida saaks, pole tarvis sugugi teise Eesti otsa sõita – tillukeste võdikutega saab triibusid täiesti normaalselt ka sisemaa jõgedest. Pärnu jõgi, mille kesk- ja alamjooksult tabatavate ahvenate keskmine kaal võib heal päeval olla sama ilus kui Peipsil või saarte sadamates, on just üks niisuguseid veekogusid. Kalastaja uuris landimeister Eduard Teraselt, kuidas sisemaa jõgedest need kõige ilusamad ahvenad kinni püüda.

Kui kalamehel on soov hakata tillukeste jigidega ahvenat püüdma, siis mida tal selleks tarvis läheb? Mida varustust valides silmas võiks pidada? Siin on sulle üks just niisuguse fookusega lugu.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.