Heategevusliku fiidrivõistluse Sügistandem 2026 võitsid Mikk Rohtla ja Andreas Možajev
Nagu võistluse nimest järeldada võis, toimus püük kahestes tiimides ning individuaalarvestust seekord polnud. Reglement nägi ette, et tiim pidi püüdma koos ühes sektoris ning võistlejate vahe ei tohtinud olla suurem kui kaks meetrit. Püügivahenditena olid lubatud põhjaõng või topsiõng ning püügiaega oli viis tundi. Arvesse läksid kõik kalaliigid, välja arvatud need, mille püük on keelatud, millel kehtis keeluaeg või mis olid alamõõdulised.
Võistluse üks korraldajatest Denis Mežennõi ütles Kalastajale, et selle võistluse puhul ei olegi oluline niivõrd võit, vaid osavõtt. „Kuna kogu osalustasudest laekuv raha annetatakse traditsiooniliselt Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile, siis mida suurem on osalejate arv, seda suurema summa me saame heategevuseks panustada,“ valgustas ta. „Sel aastal toimus võistlus juba kaheksandat korda ning koguda õnnestus 1520 eurot. See läks raske lihashaigusega Maru raviks.“
Koos Andreas Možajeviga püüdnud ning võistluse võitnud Mikk Rohtla ütles Kalastajale, et kuna tegu oli ikkagi heategevusliku üritusega, siis seekord ta võistluseks väga palju ei valmistunud. „Andreas käis siiski nädal varem trennis, kus selgus, et otsustavaks saavad kindlasti boonuskalad – üksikud latikad ja säinad. Nurgu ja üldse väikest kala n-ö põhidistantsidel peaaegu ei olnudki. Siiski sai Andreas kenasti särge vastaskaldast rohu äärest. Võistlustel otsustasimegi, et Andreas püüab vastaskaldast särge ning mina üritan lähima distantsi pealt üksikuid latikaid välja meelitada,“ rääkis ta valitud taktikast.
Otsustavaks said boonuskalad
„Olukord tundus üsna sarnane varakevadise latikapüügiga, mida olen tavaliselt harrastanud kohe peale jääminekut. Peibutussööda kogus oli väike ning võimalikult väikeses söödakorvis kasutasin proportsionaalselt rohkem elusat komponenti. Taktika toimis ideaalselt, Andreas püüdis üsnagi stabiilselt vastaskaldast särge ning minul õnnestus saada üksikuid latikaid. Nelja latika ning umbes 25 särjega tuli kalade kogukaaluks 5,8 kg, millest võistluse võitmiseks piisas.“
Denis Mežennõiga paaris püüdnud ning meeskondlikult neljanda koha saanud Jaan Grents ütles Kalastajale, et päev oli küll päikeseline ja niisama värskes õhus olemiseks mõnus, aga vesi oli kõrge ja püük keeruline. „Kala oli püügitsoonis väga vähe ning väikest kala, mis tavaliselt annab arvestatava osa kogukaalust, polnud sisuliselt üldse – ainult mõned särjed ja kiisad. Trassi keskelt saadi suhteliselt rohkem latikat ja sealt tulid ka sektorivõidud. Mujal sektorites üksikuid latikaid küll tabati, aga need olid väikesed,“ rääkis ta.
„Võitja tiim sai viie tunniga 5,834 kg, teine koht 5,068 kg ning kolmas 4,078 kg. Meie tulemus oli 4,018 kg, millega jäime neljandaks – viimasest poodiumikohast jäi lahutama vaid 60 grammi. Loosiga saadud püügikoha mõistes aga läks meil tegelikult isegi hästi, sest meist paar sektorit allavoolu olid saagid õige väikesed. Võib öelda, et võtsime Denis Mežennõiga oma püügikohast sisuliselt maksimumi välja. Samas ei saanud ka päris täpselt aru, mida kala tahab, sest võtud olid nii harvad.“
Võistluse üks korraldajatest Marko Olavi Prost rääkis aga Kalastajale järgmist. „Kuna Emajões pole kala viimasel ajal just kõige aktiivsem olnud, oli juba enne võistlust arvata, et ees ootab üks paras katsumus. Kaks päeva enne võistlust sõitis Denis Manov kogu võistlustrassi külgvaatega läbi ning pilt oli üsna nukker. Esimestes sektorites kuni truubini ei näidanud kajalood praktiliselt ühtegi kala, alles ülesvoolu hakkas midagi vaikselt tekkima. Kõige rohkem kala oli näha Lodjakoja vastas ja nagu laupäevased tulemused näitasid, tuligi kogu esikolmik sellest piirkonnast.
Võistluspäev kinnitas paraku seda, mida juba enne kartsime – kala oli jões väga vähe ning seegi vähene ei tahtnud eriti liikuda ega toituda. Meie Alaniga proovisime päeva jooksul kõikvõimalikke variante – vahetasime püügidistantse, katsetasime erinevaid söötasid ja nippe, kuid tulemust lihtsalt ei tulnud. Päeva lõpuks jäi meie saagiks viis kiiska, üks ahven ja üks särg. Ühtegi korralikku boonuskala meil välja meelitada ei õnnestunud,“ oli ta nõutu.
„Pärast võistlust paremaid tulemusi teinud võistlejatega rääkides selgus, et mingit kindlat toimivat taktikat polnudki. Latikad tulid täiesti erinevate lahenduste peale nii püügiplatsile antud elussööda kui ka konksusööda osas. Seega ei saanud isegi öelda, et oleks olnud üks kindel lahendus, mis paremini kala tõi.“
Heategevusliku võistluse korraldasid Denis Mežennõi, Alan Priidel, Marko Olavi Prost, Jaan Grents ning Eesti Fiiderdajate Klubi. Toetasid Puupagana karikad, Vobler OÜ, A’Live, LIWI, Kemmerling, Salmo, Kalastussport, Velde Kala, Vemek, Eesti Fiiderdajate Klubi, Eesti Kalastusklubide Liit, Primus, Turbokilpkonn Racing MTÜ, Autospirit Tartu OÜ jt.
Seotud lood
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased lood
TÜ Kliinikumi Lastefondile annetati 1520 eurot!
Bernhard Bernsteinist ja Eesti esimesest landitööstusest
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele