Nõmme väikesest töökojast kalastusajaloo lehekülgedele
1930ndate aastate Tallinnas tegutses landimeister, kelle väikesest töökojast väljus kümneid eri landimudeleid. Bernhard Bernstein ei juhtinud suurt vabrikut, vaid tegi suure osa tööst ise, abiks abikaasa Martha. Ometi suutis ta luua lante, millest osa jõudis ka Eestist väljapoole. Tema nimi on tänapäeval paljudele tundmatu, kuid vanad landid jutustavad endiselt leidlikkusest, käsitööoskusest ja Eesti kalastustarvete tootmise ajaloost.
Seotud lood
Karl Nurmse: ABU disainer, leiutaja ja konstruktsioonibüroo juhataja
Juhtivaks leiduriks, kelle ideed viisid firma omal ajal ABU kapsel- ja haspelrullitoodangu novaatorlikkusega maailma esirinda, oli 1944. aastal paadipõgenikuna Rootsi jõudnud eestlasest insener Karl Nurmse.
1920ndatel aastatel kujunes USA keskosariikides, eeskätt Michiganis, välja omalaadne vobleritüüp – pencil plug ehk sulepeapunn. Selle valmistamiseks kasutati – nagu nimest järeldada võib – sulepeakäepidet.
Põltsamaa lähedal sündinud advokaat August Möldrit (1889–1974) on peetud läbi aegade edukaimaks Eesti lõhekütiks, kes on pälvinud kalameeste hulgas ka „lõhekuninga“ austava tiitli.
Paar pilguheitu August Möldri suurtele lõhedele 1930ndatel aastatel
August Möldri nimi kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja, teadlikumatele lõheküttidele kerkib kohe silme ette ka foto tema rekordlõhest, mis oli pea sama pikk kui mees ise. Kalle Kroon uuris välja, et kala, mis tollel kuulsaks saanud fotol koos püüdjaga üles on võetud, pole üldsegi see, millena seda hiljem on esitletud ning viga on kandunud läbi aastakümnete.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
2
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
4
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Bernhard Bernsteinist ja Eesti esimesest landitööstusest
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele