Peipsi on nii suur, et esimest korda selle ääretule veeväljale sattudes võib kalamees nõutult küsida: kuidas siit üldse kala üles leida? Kaldal tundub kõik veel loogiline, aga keset järve pole roostikku, jõekääru ega muud silmaga nähtavat vihjet, mis ahvenate kohalolu reedaks. Ometi on kogenud püüdjatel omad märgid, kohad ja nipid – kivivared, triiv, GPS ja kajakaparved. Järve saladused tuleb lihtsalt samm-sammult enda jaoks lahti harutada.
Peipsi kivivared, kajakad ja küürakad ahvenad

Seotud lood

Lood
  • 01.08.25, 07:00
Kotikala mõõt suuremaks!
Kogenud ahvenapüüdjate nõuanded, kuidas selekteerida ablaste pisiahvenate parvest välja suuremad kalad.
Kui ablast ahvenat on all palju ja kümnest kaldale või paati jõudnud triibust kõlbab kotti panna vaid üks, siis seisab kalamees probleemi ees, mida annaks teistmoodi teha, et suuremaid kalu välja selekteerida. Kalastaja küsis nõu seitsme kogenud ahvenapüüdja käest ning lisas ka enda kogemuse.
Lood
  • 29.08.25, 06:45
Parimad sügisesed ahvenajigid: mida võtta, mida jätta?
Kogenud ahvenapüüdjad räägivad, millised võdikud neil sügisel kõige paremini ahvenat toovad
Kas jigil ja jigil on vahe või võtab ahven sügisel peaaegu kõike, mida pakutakse? Kalastaja uuris kogenud ahvenapüüdjatelt, millised võdikud neil aasta parimal ahvenaajal enim püügiaega saavad ning kuidas nendega püüda.
Lood
  • 03.09.26, 15:00
Mis on juhtunud Peipsi ahvenavaruga? Teadlased annavad vastuse
Kalamehed kurdavad, et Peipsi ahven on jäänud väikeseks ja korralikus mõõdus kalade tabamiseks, millised varem olid tavalised, tuleb nüüd palju tööd teha. Mis Peipsi ahvenavaruga on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastasid TÜ Eesti mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino ning sama töörühma kalabioloogia nooremteadur Laur Tammeorg.
Lood
  • 18.07.25, 06:45
Ahvena rihmamine ehk püük suvesikuskatega toob limiidi kiiresti täis
Ahvena rihmamise näol on tõenäoliselt tegemist kõige robustsema ja algelisema kalapüügiga, mida Eestis harrastatakse, mis aga teeb Peipsil leili aetud ahvenaparve pealt püüdes silmad ette kõigile peentele püügiriistadele ja -viisidele.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele