Göteborgi linn võttis tööle haugi nimega Rolf, kes peab kuldkalad nahka pistma
Rootsis Göteborgi linnas asuva Kvarndammeni tiigi on vallutanud kuldkalad, kelle arvukust pole õnnestunud kontrolli alla saada ei püüniste ega elektripüügiga. Nüüd panustati haugile nimega Rolf, kes peaks võõrliigi lihtsalt ära sööma. Kui Rolfi tegevus loodetud tulemust ei anna, ootab tiiki märksa karmim lahendus.
Göteborgis Kvarndammeni tiigis elavad kuldkalad, kes on sinna lastud oma lemmikuist tüdinud akvaariumiomanike poolt. Kuldkalad on tiigis kiiresti paljunenud ning ohustavad veekogu ökosüsteemi. Rootsi harrastuskalapüüdjate organisatsiooni Sportfiskarna läänepiirkonna töötajad on püüdnud kuldkalade arvukust vähendada nii püüniste kui ka elektripüügiga. Tiigist on välja püütud sadakond kuldkala, kuid suur hulk neist ujub seal endiselt ringi.
Võõrliik kuldkala võib kohalike liikidega toidu pärast konkureerida ja veekogu ökosüsteemi muuta. Kvarndammenis soovitakse kaitsta muu hulgas konnade ja vesilike elupaiku.
Rolf saadeti eriülesandele
Kuna senised pingutused pole kuldkalaprobleemist jagu saanud, anti teatepulk üle haugile nimega Rolf. Temalt oodatakse lihtsat, kuid tõhusat tööd: Rolf peaks kuldkalad ära sööma.
Kui Rolf on ülesande täitnud, püütakse ta tiigist uuesti välja ning viiakse tagasi Delsjöni järve, kust ta pärineb. Seega ei kavatseta haugi Kvarndammenisse alaliselt elama jätta.
Rolfi missiooni õnnestumine pole siiski kindel. Raadio P4 Göteborgi artiklis räägitakse, et viimase abinõuna kaalutakse tiigi töötlemist tugeva taimset päritolu mürgi rotenooniga, mida kasutatakse kalade tapmiseks. Rotenoon hävitaks kõik tiigis elavad kalad ning sisuliselt „nulliks“ sealse veeökosüsteemi. Rolfi õlul – või õigemini uimedel – lasub seega märkimisväärne vastutus: kui tema isu osutub piisavalt heaks, võib tiik karmimast sekkumisest pääseda.
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Viimased lood
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Kalakohad
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele