Koha võtupausid: kala on olemas ja näha, aga ei võta. Miks?

Kui veetaimed jões lagunema hakkavad ja lepalehed on vette langemas, algab meie keskmistel ja väiksematel jõgedel ahvenapüügi magusaim aeg. Kala koondub järk-järgult kindlatesse kohtadesse. Kalastaja toimetaja Ralf Mae ja vastutav väljaandja Rain Väät räägivad Kalastaja Kalaradari podcasti saatejuhile Rain Eralale, kust ja kuidas nemad ahvenat otsivad, millise varustusega seda püüavad ja kuidas peibutisi mängitavad.

Kas fluorocarbonist saab teha trossi, mis peab vastu ka korralikule haugile? Saab küll ja selle valmistamine pole mingi raketiteadus. Õigesti valitud fluorocarbon, korralikud hülsid ja paar lihtsat töövõtet annavad lahenduse, mille tugevuses võib elukala väsitamise ajal alati kindel olla. Millist trossi kasutada suurte haugide ja kohade puhul ja millal piisab hoopis peenemast fluorost? Norman Üpraus kirjeldab samm-sammult, kuidas ta endale trosse valmistab.

Norman Üpraus ja Tõnu Väät selgitavad, kuidas Pärnu jõel live-anduriga kala leida, lant koha liikumisteele saata ning nähtud reaktsiooni järgi püügivõtteid muuta.

Kalamehed usuvad, et enne tormi langev õhurõhk muudab kala aktiivseks ja paneb toituma, kiire õhurõhu tõus pärast tormi aga rikub võtu mitmeks päevaks. Teadusuuringud siiski nii lihtsat seost ei kinnita. Küll aga muutub tormi lähenedes vee all palju enamat kui rõhk ning oskusest neid muutusi enda huvides ära kasutada võib kalamehele olla hoopis rohkem kasu.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.