Fluorocarbonist tross – see on imelihtne!

Mõnel viimasel aastal laialdaselt levinud live-tehnoloogia on toonud kohapüügis kaasa mõningase revolutsiooni. Selles loos käsitleme viit kohakala käitumisega seotud avastust.

Kui me, kalamehed, räägime Pärnu jõest, jõuab jutt üsna kiiresti lantideni ning kohtadeni, kus suve teises pooles võib külg külje kõrval kohata kümneid paate. Norman Üpraus vaatab jõge aga veidi teise pilguga. Aastate jooksul on ta õppinud, et hea püügipäev ei sünni kolmest õnnestunud viskest ega ühest imelandist. Selle taga on pidev otsimine, katsetamine ja valmisolek loobuda lahendustest, mis veel eile suurepäraselt töötasid.

Pärnakas Norman Üprausil sai kõrini sellest, et püügi ajal landid paadis vedelesid. Ta võttis kätte ja modelleeris paadipardasse kinnitatava landihoidja.

Püüad ahvenat, landi ja nööri vahel on jupp 0,28 mm fluorosüsinikku, ja siis tuleb otsa haug. Kui kala sinu väikese jigi või pöörleva landi sügavale suhu haaras, lõpetab järgnev sööst või pearaputus suure tõenäosusega võitluse ning haug lahkub areenilt, lant suus. Sellist olukorda tasub vältida nii landi kui kala pärast. Aga kas väikese ahvena- või kohalandi ette peaks panema terasest lipsu või on peenike ja kerge titaan parem?

Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.