Fluorocarbonist tross – see on imelihtne!
Kas fluorocarbonist saab teha trossi, mis peab vastu ka korralikule haugile? Saab küll ja selle valmistamine pole mingi raketiteadus. Õigesti valitud fluorocarbon, korralikud hülsid ja paar lihtsat töövõtet annavad lahenduse, mille tugevuses võib elukala väsitamise ajal alati kindel olla. Millist trossi kasutada suurte haugide ja kohade puhul ja millal piisab hoopis peenemast fluorost? Norman Üpraus kirjeldab samm-sammult, kuidas ta endale trosse valmistab.
Seotud lood
Mõnel viimasel aastal laialdaselt levinud live-tehnoloogia on toonud kohapüügis kaasa mõningase revolutsiooni. Selles loos käsitleme viit kohakala käitumisega seotud avastust.
Miks püüavad mõned rohkem kui enamik teisi?
Kui me, kalamehed, räägime Pärnu jõest, jõuab jutt üsna kiiresti lantideni ning kohtadeni, kus suve teises pooles võib külg külje kõrval kohata kümneid paate. Norman Üpraus vaatab jõge aga veidi teise pilguga. Aastate jooksul on ta õppinud, et hea püügipäev ei sünni kolmest õnnestunud viskest ega ühest imelandist. Selle taga on pidev otsimine, katsetamine ja valmisolek loobuda lahendustest, mis veel eile suurepäraselt töötasid.
Pärnakas Norman Üprausil sai kõrini sellest, et püügi ajal landid paadis vedelesid. Ta võttis kätte ja modelleeris paadipardasse kinnitatava landihoidja.
Püüad ahvenat, landi ja nööri vahel on jupp 0,28 mm fluorosüsinikku, ja siis tuleb otsa haug. Kui kala sinu väikese jigi või pöörleva landi sügavale suhu haaras, lõpetab järgnev sööst või pearaputus suure tõenäosusega võitluse ning haug lahkub areenilt, lant suus. Sellist olukorda tasub vältida nii landi kui kala pärast. Aga kas väikese ahvena- või kohalandi ette peaks panema terasest lipsu või on peenike ja kerge titaan parem?
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Viimased lood
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele