„Need püksid pole minu omad!“ Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad uskumatuid kohtumisi röövpüüdjatega
20. oktoobrist algas lõhe ja meriforelli kudeaegne püügikeeld. Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad markantsemaid juhtumeid, millega neil töö käigus kokku on tulnud puutuda.
Snaiper nimega Leopold
Ühel sügisõhtul olime Läänemaal meriforelli/lõhe kudejõge kontrollimas, kui avastasime metsa peidetud valge maasturi. Otsustasime läheduses patrullida, et näha, kes sõiduki juurde tuleb. Pärast paari tunni möödumist märkasime termokaameraga võsa vahelt lähenevat inimest. Kui mees autole lähenes, hüüdis ta ootamatult meile: „Võite välja tulla, ma näen teid!“
Meie üllatuseks oli mees riietatud pealaest jalatallani snaipri varustust meenutavasse maskeerimisülikonda. Isegi tema nägu oli täielikult varjatud. Kaasas oli tal öövaatlusseade ning mitmesugust muud erivarustust. Hiljem selgus, et tegemist oli organiseeritud röövpüüdjate jõugu ühe eestvedajaga. Tema ülesanne oli valvata ümbrust ja juhendada teisi mehi, kes käisid kudejõel ahingutega kala löömas.
See kohtumine näitas, kui läbimõeldult ja organiseeritult võivad röövpüüdjad tegutseda. Tegemist polnud sugugi juhuslike röövpüüdjatega, vaid meestega, kes olid valmis investeerima märkimisväärselt aega ja vahendeid, et oma ebaseaduslikku tegevust varjata. Meeldejääva välimusega härra sai meilt ka nime: Leopold.
Kui isegi spinningu uputamine ei aidanud
Aastaid tagasi sattusime talvisel Vasalemma jõel peale mehele, kes keelualal kala püüdis. Loomulikult polnud ta enda sõnul midagi teinud ega teadnud kalapüügist miskit. Kohale kutsuti keskkonnaameti inspektorid koos jäljekoeraga. Neljajalgne uurija leidis lume alt peidetud kalad, kuid mees jäi endale kindlaks: „Mis kalapüük? Mul pole ju õngegi! Näidake mulle mu õnge!“
Aga koeral oli veel üks üllatus varuks. Nimelt leidis ta kalda alt peidetud landi, mille küljes olev nöör viis vette visatud ridvani ja nii tõmmatigi jõest välja ka kadunud püügivahend. Kui sellega mehe juurde tagasi jõuti, kadus röövpüüdja senine enesekindlus sama kiiresti nagu oli ennist vette kadunud tema õngeritv. Mehe nägu venis pikaks ja jutud said otsa.
Kuldklient teeskleb surnut
Paar aastat tagasi ühel järjekordsel patrullkäigul Vasalemma jõele märkasime eemal kalameest. Mõne aja pärast otsustas härra ootamatult metsa alla liikuda, viskas end mahalangenud puu kõrvale kõhuli, jättis õnge enda kõrvale ning kattis pea kätega. Ilmselt lootis mees, et kui tema kedagi ei näe, siis ei näe keegi ka teda.
Paraku oli meie vabatahtlik kogu seda etendust jälginud. Kui ta mehele lähenes, sai too ilmselt isegi aru, et samblasel metsaalusel surnu mängimine pole just kõige tõhusam maskeerimisvõte. Tähelepanuväärseks muutis olukorra aga asjaolu, et tegemist oli meie vana tuttava n-ö kuldkliendiga, kes jäi ebaseadusliku lõhe- ja forellipüügiga meile vahele juba kaheksandat korda.
Süütu lugu näkineiuga
Umbes viis aastat tagasi märkas meie vabatahtlik Vasalemma jõel endise paisu juures, et inimesed on jalgupidi vees. Kuna tegemist oli kalapüügi keelualaga, liikus vabatahtlik lähemale, et asja uurida. Vahetult enne „põõsast välja hüppamist“ tuvastas ta, et kõik on siiski korras. Nimelt oli pooleli aktifotode tegemine ühest neiust, kes oli paljalt jões ning fotograaf sulistas samuti jalgupidi vees. Meeldejääv juhtum igatahes!
Vähid püksis
Suveööl olime Pangodi järvel. Olime just lõpetanud „klientide“ teenindamise ning liikusime mööda kallast edasi, kui järsku märkasime vees lampe. Saime kiiresti aru, et siin pole muud teha, kui kohe peale joosta. Mõeldud, tehtud.
Kohe, kui vees olnud härrad meid märkasid, hakkasid ühel neist sinised, šortside tüüpi ujumispüksid allapoole vajuma ja härra ise väänlema, justkui keerutaks ta ümber oma keha hularõngast. Oli selline omaaegset „Rannavalve“ sarja meenutav vaatepilt, ainult et Pamela Andersoni asemel väänles ja hööritas vees oma tagumikku tugevalt ülekaaluline keskealine härrasmees.
Vaatepilt oli väga kummaline ja esialgu ei saanudki me aru, miks inimene end meie ees niimoodi ujumispükstest üritab vabastada. Hetk hiljem palusin härral veest välja tulla ja ka oma püksid veest kaasa võtta, mille peale mees vastas: „Need püksid pole minu omad!“ Kui püksid lõpuks kaldale tõsteti, tuli nende taskutest välja 16 vähki.
Hetkel kuum
Õnneks olid mehel lühikeste pükste all ka bokserid.
Aga naine ütles, et siin tohib püüda...
Vabatahtlikele kalakaitsjatele keelatud tegevusega vahele jäädes on toodud igasuguseid põhjuseid, üks jaburam kui teine. Näiteks korjatakse südaööl vähke täis ujumisrannas akvaariumisse kivikesi ja teokarpe. Või siis „jalutatakse“ pimedas lõhekoelmute juures „niisama”, tehakse linnuvaatlust jne. Kord on oma tegevust õigustatud isegi sellega, et „mul naine ütles, et siin võib püüda“. Samuti peidetakse sõidukite registreerimisnumbreid.
On olnud ka selline juhus, kus kaks kodanikku said Tartumaal just Keskkonnaameti inspektorite käest trahvi, pärast mida otsustasid nad keset ööd järve äärest lahkuda. Kuna aga meil oli tugev kahtlus, et mehed võivad olla alkoholi tarbinud, andsime info edasi politseile. Patrull juhi alkoholijoovet küll ei tuvastanud (joonud oli auto omanik, kes istus kõrval), paraku ei olnud autot juhtinud mehel lube. Nii et temale lisandus sel ööl veel üks trahv.
Sügis on aeg, mil lõhed ja forellid suunduvad jõgedesse ja ojadesse kudema, et anda elu järgmisele põlvkonnale. See on meie kalavarude tuleviku jaoks äärmiselt oluline periood.
20. oktoobrist algas lõhe ja meriforelli kudeaegne püügikeeld. Jõeforelli püügikeeld oli alanud juba 15. septembril. Kui märkad kudejõgede ääres kahtlast tegevust, anna sellest teada Vabatahtliku kalakaitse anonüümsel vihjetelefonil 557 8887 või riigiinfo telefonil 1247!
Ainsana on 20. oktoobrist lõhepüük spinningu või lendõngega lubatud kalastuskaardi alusel Narva ja Jägala jõgedel. Ööpäevas võib üks kalastaja kotti panna kaks lõhelist ning kalastamine on lubatud üksnes valgel ajal, s.t hommikul kella seitsmest õhtul seitsmeni. Info püügil kehtivate piirangute kohta on leitav Kalapüügieeskirjast, tutvuda tasub ka eeskirja lisadega ning määrusega „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/126112025001
Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 2400 euroga. Lisaks tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, mis näiteks ühe lõhe puhul on 480 eurot.
Mullu aitas kalu valvata ligi 400 vabatahtlikku.
Seotud lood
Lisatud fotod sündmuskohalt!
Enimloetud
4
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele