Vabatahtlikele kalakaitsjatele valmistavad enim meelehärmi salavõrgud

Sel aastal on lõhehooaeg alanud küllaltki vaikselt. Alates septembrist oleme üle Eesti fikseerinud 14 rikkumist, mille korral oleme sekkunud, ning lisaks kümmekond juhtumit, mille edastasime otse Keskkonnaametile või kus sekkumine polnud asjakohane.

Rikkumiste üldpilti vaadates tuleb tõdeda, et see on jäänud sarnaseks varasematele aastatele – kõige sagedamini esinev rikkumine on spinningupüük vales kohas ja/või valel ajal. Suurimaks murekohaks on aga võrgupüük jõgede suudmetes – seda kohtab nii Harjumaal, Lääne-Virumaal kui ka Pärnumaal. Võrke sätitakse jõgede suudmetesse ja suudmealadele nii, et jõkke siseneval lõhel või meriforellil on väga suur tõenäosus võrku kinni jääda. On esinenud ka niisuguseid juhtumeid, kus jõesuue on võrguga täiesti kinni pandud – kaldast kaldani. Kui spinningupüük kaaluajal ja -alal on üsna levinud ja pidev probleem, siis salavõrgutamine on juba samm edasi – see on väga tõsine ja süsteemne mure, millega tuleb järjepidevalt tegeleda.

Sel aastal olemegi Vabatahtlikus Kalakaitses pannud suuremat rõhku just salavõrkude avastamisele. Kahjuks on ses osas olukord üsna nutune üle Eesti ja seda nii järvedes, jõgedes kui ka meres. Teisalt on jällegi rõõmustav tõdeda, et inimeste teadlikkus iga aastaga aina kasvab – oleme saanud väga häid vihjeid nii meie vihjetelefonile, kodulehe kaudu kui ka sotsiaalmeediasse ning mitmed neist ka edukalt realiseerinud. Suur aitäh kõigile, kes meid aidanud on! Kutsume kõiki ka edaspidi oma tähelepanekuid jagama – teie anonüümsus on alati tagatud.