Saaremaa haugid ja tuulehaugid
Seotud lood
Kuna minu artikkel latikate suitsutamisest sai üsna palju vastukaja ning mitmed kalamehed soovisid minu ahju kohta lähemalt lugeda, palus Kalastaja toimetaja Ralf Mae mul kirjutada veel ühe suitsuahju-teemalise loo. Järgnevalt räägingi oma ahju(de) ehitamisest, materjalidest ja ka mõnest veast, mida ma eelnevate ahjudega olen teinud.
Vormsi saare ümbrus ja Läänemaa rannikumeri pakub häid võimalusi haugi püügiks kevadest hilissügiseni. Seda just tänu vaheldusrikkale rannajoonele, kus madalad lahesopid ja karitipud vahelduvad, hoides kinni sooja vett ning vajalikku söögipoolist.
Mille poolest microjigitamine suviselt soojas vees erineb püügist sügisel ning mida võiks varustuse komplekteerimisel arvestada?
Selles loos tuleb juttu soomkaladest, kes on muidu söömiseks sobivad ja tegelikult ka väga maitsvad, aga kellest pindluude rohkuse tõttu eriti lugu ei peeta. Kuna pindluid fileest välja lõigata pole võimalik, tuleb need mingi nipiga pehmeks saada või siis nii väikeseks hakkida, et need enam söömist ei sega.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele