Kalaradar, 40. nädal: rekordahven, suured haugid, luts, lõhe, Peipsi ja Pärnu saagid, Emajõe latikad
Jagame Kalastaja nädalaülevaates püügiinfot, et saaksid oma kalaretki paremini planeerida. Kivi kotti!
Loe AI kokkuvõtet
- kalastusnädal tõi Eestis väga häid saake: Mahlfishing Predator Cupil püstitati uus ahvenarekord, 48 cm, ja korrati haugi rekordit, 119 cm. Suured ahvenad tulid eelkõige Saaremaa ümbruse rannikumerest, suuremad haugid aga Mandri-Eesti väiksematest järvedest. Timo Tintse sõnul saadi Vormsi lõunapoolsetel püügikohtadel vähem, kuid suuremat haugi. Emajõel aktiviseerus jahtuva vee tõttu luts ning Narva Lõhe võidukala kaalus 7,3 kilo.
Ülevaatlik Predator Cup
Läinud reedest pühapäevani peetud suur spinninguvõistlus Mahlfishing Predator Cup andis suurepärase ülevaate me haugi- ja ahvenavetel just praegu toimuvast. Laias laastus saame võistluse järel ütelda, et suurte ahvenate vallas domineeris selgelt rannikumeri, eriti Saaremaa ümbrus. Haugide arvestuses näisid aga, nii nagu eelmistelgi aastatel, kõige suuremad kalad tulevat Mandri-Eesti väiksematest järvedest. Suurte kalade puudust ei näi me kalavetes igatahes olevat, sest võistlusel püstitati uus ahvenarekord (48 cm) ning korrati haugi kõigi aegade rekordit (119 cm). Mahlfishing Predator Cupi kokkuvõtet saad lugeda siit.
Hetki võistluse avapäevalt
Teise võistluspäeva ahvenaid
Vormsi ilusad haugid
Läinud nädalavahetusel Vormsi saare lõunapoolsetel platsidel haugi püüdnud kalagiid Timo Tintse oli sealsete kalade suuruse üle meeldivalt üllatunud. „Püüdsime kohtades, kus varem sel aastal oli olnud palju pigem väikest haugi, kohe hästi palju ja hästi väikest. Nüüdseks näib olevat aga nii, et kala on palju vähem, kuid mõõt on muutunud väga ilusaks. Terve päeva peale saime alla 30 kala, mida on Vormsi kohta vähe, aga kala mõõt oli hea, paljud haugid oli 80–90 cm pikkused, vaat et suuremadki,“ rääkis ta Kalastajale.
Ahvenat Tintse ja ta kaaslane sel püügikorral ei saanud, küll tabati haugide kaaspüügina üks säinas. Säinaste mängu oli ka roo ääres mitmel pool näha. Haugid saadi peamiselt Sohni plekklantidega, mõned ka pöörlevaga. Mõni päev hiljem Vormsist Hiiumaa poole jäävatel püügiplatsidel kalastanud Kaimo Salumets leidis aga ühe hästi töötava piirkonna, kus tabas võrdlemisi pisikese ala pealt punakat tooni slaideriga 110 haugi.
Vormsi ilusad haugid
Hiiumaal kalapüügiks erinevad võimalused
Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete kauplust pidav Taido Elmi ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et Hiiumaal on olnud huvitav ja liigirikas kalanädal.
„Põhiline püügikala on endiselt haug ja temaga on hetkel nii, et harrastajate saagid on tunduvalt paremad kui kutseliste omad. Haugid on madalates lahtedes tagasi, aga kalased kohad tuleb üles leida. Kui juhtud mõne sellise platsi pealt püüdma, kus haugidel olla meeldib, siis võid kindel olla, et kahvameest pole, sest kõigil on korraga kala otsas ja norm tuleb kiiresti täis. Salinõmme, Sarve, Heltermaa kant – sellest piirkonnast maksab haugi otsida praegu.
Huvitava püügikalana on rannas räim, seda saavad nii kutselised merelt kui harrastajad sadamatest. Tuttav just üleeile käis Lehtmas, päike paistis, ilm oli ilus, 40 minutiga oli kaks kilo värsket räime käes. Lihtne!
Ahven on meres olemas ja käib vastavalt tuulele ja maimude liikumisele sees ka sadamakastides, aga pirtsutab – täna võtab, homme on suu kinni. Rääkisin just ühe Salinõmme kaluriga, kes ütles, et mõrras on sees ainult mõned ahvenad ja säinauputus. Ühel õhtul aga lasi ta huvipärast mõrra kõrvale võrgu ja selle lõi natukese ajaga ilusat ahvenat täis. Kõigil ahvenatel, mis praegu kutseliste vahenditega saadakse, on kõhud mudilat täis. Mudilat imiteeriv lant peaks toimima kogu raha eest!
Lestaga oli minul viimati kehvasti – kaks kasti võrku ja ainult 15 kg lesta. Need mehed, kes käivad Luidja, Palli ja Kõpu poolsaare kandis, s.t suurema mere pardas, pidid juba päris ilusaid saake saama. Lest on madalamasse tulnud, aga põlvesügavuses vees teda veel ei ole. Vesi on selleks liiga soe – oktoober on juba käes, aga öökülma pole veel olnud. Poes käis just seltskond tonkamehi, olid käinud rannal passimas, aga õnnelikuks ei saanud. Ütlesid, et konksud süüakse kenasti läikima, aga mitte lestade, vaid mudilate poolt. Kurtsid, et lesta viimati ei saanudki. Aga praegu lendavad haneparved siit järjest üle – küll need külmad peagi tulevad!“
Meriforellid, lõhed ja teised
Meriforellipüüdjad teatavad esimestest tabamustest, kuid üldjoontes on vesi veel soojavõitu, 15–16 kraadi, ning kala ennast väga näole ei anna. Seni tabatud kalade puhul on valdavalt tegu pruunide, jõgedesse kudemistööd tegema siirduvate kaladega, mis reeglina ka vabastatakse.
Läinud nädalavahetusel peet maha järjekordne võistlus Narva Lõhe. Suuri lõhekalasid sel korral ei tabatud, võistluse võidukala kaalus 7,3 kilo. Rohkem infot „Narva Lõhe 2026“ kohta leiad sellest artiklist.
Saaremaal Nasva jões on väga palju ahvenat, aga kala mõõt on pehmelt öeldes väike. Väikeste kummilantidega püüdes on võtte pea iga heitega, aga ahvenate kaal ületab harva sadat grammi.
Hetkel kuum
Emajõgi ja Kalli jõgi: latikas, luts, haug, angerjas ja ahven
Emajõel saab edukalt püüda fiidriga. Tänavune fiidripüügi Eesti meister Alex Roost võttis oma püügisessiooni Vorbusel kokku nii: „Koha sättimisega läks mul peaaegu tund. Pimedas ei ole mul kunagi tahtmist hakata kiirustama – parem rahulikult distantsid läbi loodida, põhjast aru saada ja endale mingi loogiline plaan valmis mõelda. Kui kella kuue paiku lõpuks püügiga alustasin, hakkas juba vaikselt valgeks minema. Stardiks viis korvi sööta sisse, alustasin kaugema distantsiga. Kahe esimese tunni jooksul ei juhtunud aga peaaegu midagi. Võistluspüügis õpid üsna kiiresti ära ühe asja – kui sinu plaan ei tööta, siis ei ole mõtet lõputult oodata. Mõnikord tuleb lihtsalt tunnistada, et kala arvab asjast teisiti. Nii otsustasingi proovida lähemalt. Loodisin uue distantsi, söötsin koha sisse ja umbes kella üheksa ajal tuli esimene korralik võtt. Haakides oli kohe aru saada, et seekord ei ole teisel pool väike kala. Mõne aja pärast sain kaldasse korraliku säina, silma järgi umbes poolteist kilo. See oli ka pöördehetk, sest kala hakkas vaikselt tulema. Mitte nii, et iga vise oleks kala toonud, vaid pigem mõnusa rahuliku rütmiga – mõned särjed, mõned väiksemad kalad, latikad ja hiljem veel üks ilus säinas. Kui kell kaks päeval püügile joone alla tõmbasin, näitas kalaloendur 28 kala. Nende seas oli 15 mõõdus latikat ja kaks ilusat säinast. Suuremad latikad tulid seekord kaasa ning läksid suitsuahju.“
Emajõe sügisene fiidripüük võib olla vägagi efektiivne
Roost lisas, et Emajõe latikas toitub praegu veel päris aktiivselt. Tema püüdis meetrise lipsuga, konksu suurus oli nr 14 ja kõige paremini töötas mitme tõuguga söödastatud konks. Korvisööt koosnes poole paki Gros Gardonsi, poole paki Sensase latikasööta, paki Lorpio särjesööda ja pisikese sortsu biskviidisiirupi segust.
Emajõel Luunja ja Kavastu vahel asuvas Sava külas Humala kalabaasi pidav Nils Ratt rääkis Kalastajale, et käis nädalavahetusel kontrollimas jutte, et suur luts on juba jões ja võtab. „Valisin püügiks ühe seni püüdmata, kuid pikemat aega mõttes olnud paiga ning panin tonkad sisse. Väikest lutsu tuli palju, vahepeal oli tunne, et ei jaksagi neid enam otsast võtta ja tagasi loopida. Aga siis toimus korralik võtt ning kala jõudis teha mitu väga tugevat tõmmet, enne kui mina ridvani jõudsin ja kerima hakkasin. Venitasin paadini – suur luts! Elus pole nii suurt otsas olnud! Hakkasin kahva kobama ja kuni selle ükskord kätte sain, tegi kala veel ühe tugeva tõmbe. Ilmselt oli rakenduse lipsu pöörel kas viga saanud või lihtsalt roostetanud, igatahes nii see kala minema pääses. Tasub enne püüki ikka vanad head asjad üle vaadata, kas nad on ka endiselt head või ainult vanad,“ ütles ta.
„Vaatamata hilisele ajale on öösiti on kalabaasi lähistelt saadud veel angerjat. Selle viimase püük saab lähiajal ilmselt läbi, sest veetemperatuur hakkab jõudma piiri peale. Aga need, kes öösel püüda viitsivad, saavad praegu veel päris hästi. Lisaks on tabatud ka koha ja latikat.“
Ratt rääkis, et tegi ise nädalavahetusel pikema tiiru Emajõe Suursoos ja põikas korraks ka Peipsile. „Pühapäeva õhtu poole sõitsin alla ja käisin Kalli järvel, kus nägin väga palju väikest ahvenat. Ööseks läksin Emajõele, magasin paadis ja tonkatasin, aga sain ainult ühe mõõdulise lutsu – liiga selge ja ilus öö oli. Esmaspäeva hommikul sõitsin järvele ja läksin teisele poole laevateed. Otsisin kaardilt kive ja loodilt kala; kui ei näinud, siis trollisin. Firetigeri värvingus Rapala Jointed Shad Rap on sel aastal Peipsil kunn ja oma kotikalad saingi põhiliselt sellega trollides. Suurimad ahvenad kaalusid 800 ja 760 grammi, lisaks oli veel mitu 400-grammist. Suur ahven tahtis pigem voblerit kui jigirakendust. Haugi sain kah ja lisaks neile, mis kaasa tulid, läks viis või kuus väiksemat tagasi.“
Tartlane Valmar Evert käis sõpradega pühapäeval Kalli jõel ja sai sealt ilusaid ahvenaid. „Kaheksast hommikul sõitsime Jõesadamast välja ja veidi pärast üheksat olime kohal. Paremini hakkas võtma siis, kui poole üheteist paiku päike välja tuli. Püüdsime umbes kaheni pärastlõunal.
Kajaloodi pealt oli ahvenat näha paljudes kohtades, aga enamasti olid need koos pisikaladega keset vett ja sealt ei saanud me eriti midagi. Kus aga lood põhjas kala näitas, sealt kohe midagi jälle tuli. Lõpuks püüdsimegi ainult sealt, kus lood põhjas kala näitas – saad kümmekond tükki kätte, vaikus, otsid edasi. Ahvenad liikusid maimuparvede järel aktiivselt ringi ja võtt sõltus ka sellest, kummale poole ja kui tugev vool parajasti oli. Peale meie oli samas veel viis või kuus paati, aga paistis, et need, kes end ankrusse panid ja ühe koha peal loopisid, nii hästi ei saanud,“ rääkis ta.
„Kui järjekordse parvekese leidsid, toimusid võtud reeglina küllaltki väikesel alal, sestap tuli püüda üsna täpselt ja lehvikuna loopimine tulemust ei andnud. Hommiku poole töötasid paremini maimuimitatsioonid, lõuna paiku hakkas ahven võtma ka pruuni Fanatiku Gipnozi. Kokku kogunes kolme peale 10–12 kg valitud kala, suurim ahven oli poolekilone. Väga ilusad paksud ahvenad, ei mäletagi, millal viimati nii heas toitumises ahvenaid õnnestus saada.
Hommikul, kui Tartust allavoolu sõitsime, oli Tartu vahel, Ihaste, Luunja ja Kaagvere kandis näha päris palju tonkatajaid. Kella kolme paiku, kui Tartu poole tagasi sõitsime, jäi silma kümmekond paatkonda trollijaid. Mõnega sai juttu teha, olid saanud põhiliselt haugi, aga kuigi palju ka koha. Ilm oli päikesepaisteline ja rooservades käis korralik möll, ahvenad ajasid massiliselt maimu taga.“
Peipsi järvel ilusad ahvenasaagid
Enamus kalamehi, kellega Kalastaja neljapäeval vestles, kinnitasid kui ühest suust, et viimane nädal Peipsil on saakide poolest olnud väga hea.
Tartlane Tõnu Lehtsaar rääkis, et käis viimati Peipsil pühapäeva pärastlõunal ning läks seekord peale Lohusuust. „Püüdsime kella kahest viieni ja vaid kilomeetri kaugusel kaldast. Ahven võttis väga hästi ja raiuvaid kajakaid oli ümberringi palju, kogu kaldaäär oli neid täis. Püüdsin Peipsi rakenduse ja microjigiga, aga viimane ei toonud rohkem ega suuremat kala. Ja kui oli valida, kas saada kala ühe- või kolmekaupa, siis valisein viimase. Kotikala mõõt oli seekord Peipsi mõistes täitsa korralik, 150–300 grammi. Väikeseid läks palju tagasi kah, aga seekord nad rohkem togisid ja sikutasid jigisid niisama – tänu rakenduses kasutatud küllaltki suurtele, 7 cm pikkustele silikoonidele tuli otsa pigem suuremat kala. Mina võtsin kolme tunniga ära 8 kg, kaaslane ligi 7 kg,“ ütles ta.
„Teisi püüdjaid oli Lohusuu all väga palju. Kui meie kahest järvele läksime, tulid hommikused mehed järjest maha ja kõigil olid kastid ahvenat täis. Sealjuures oli hommikul võtnud palju paremini kui pärast lõunat, kui meie püüdsime.
Tuttav käis Lohusuu all eile (kolmapäeval – toim), võttis ära ainult suitsutamiseks sobivat kala ja jäi saagiga paksult rahule. Nemad läksid peale pärast lõunat, siis oli parklas 50 autot ning vabu kohti polnud ainsatki. Õnneks tuli üks paatkond parajasti maha ja tuttav nende parkimiskoha endale.
Omedu alt kuuldavasti enam nii hästi ei saada kui varem. See suur ahvenaparv, mis seal oli, on kas hõredaks püütud või osaliselt minema liikunud.“
Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik käis Peipsil samuti pühapäeval. Tema läks peale Vasknarvast ning püüdis oma vanade punktide peal. „Lõunast sain järvele ja pärast kuute tulin kaldale. Päeval oli ikka tuult kah, aga õhtu poole tõmbas vaiksemaks ja siis oli päris mõnus püüda. Ahvenat tuli hästi, algul oli võtt tujutum, näriti sabasid ja jigisid, aga õhtu poole läks rõõmsamaks. Paadi alla seekord ahvenad siiski väga ei tulnud. Kokku võtsin ära 15 kg valitud kala,“ rääkis Urbanik.
„Vasknarva sadamas treilereid ikka oli, aga kõik mahtusid ära ja ruumi jäi ülegi. Lohusuu ja Rannapungerja all püütakse praegu väga palju, seal piirkonnas kajakas raiub usinasti ja nende järgi on hea lihtne kala üles leida. Omedu all aga on viimasel ajal kehvemaks läinud, arvatavasti on kala lihtsalt minema ära liikunud. Ei ole võimalik, et see parv välja püüti.
Üldiselt nii palju kui siin tuttavate ja klientidega suhelda on saanud, on viimasel nädalal Peipsist väga hästi ahvenat saadud. Kui vähegi parve üles leiad, tuleb limiit mõne tunniga täis. Ainult viska ja keri välja!“
Mõnevõrra teistsugune kogemus aga oli ette näidata spinningupüügi maailmameistril Alexander Andrusenkol, kes käis järvel ahvenat püüdmas esmaspäeval. Ta ütles Kalastajale naljatades, et tema arvates esmaspäevad Peipsil võtupäevad ei ole. „Nii nagu eelmise nädala esmaspäeval, nii oli ahven ka nüüd põhja lähedal ja väga hästi ei võtnud. Õhtul enne pimedat oli korraks veidi erksam hetk, aga muidu tilkus pigem üksikuid kalu. Palju väikest kala sai tagasi lastud. Kajakas ei raiunud. Kodus fileerides oli näha, et ahvenatel on kõhud maimu täis. Ilmselt oli neil eelmisel päeval olnud korralikum söömaaeg. Peamiselt saime kala 7,5 cm pikkuste kummilantide ja tail spinneritega.”
Pärnu jõe ahvenad ja kohad
Eesti Harrastuskalastajate Liidu juhatuse liige, pärnakas Endrik Tõnsberg oli neljapäeva õhtupoolikul, kui Kalastaja talle helistas, parajasti sõudebaasi juures jõel ja püüdis ahvenat. „Ilm on väga ilus ja jõgi on paate täis. Põhiline püügiala näib olevat Rääma silla juurest kuni Maseko kaini, siin on silma järgi kõige rohkem mehi koos. Osad mehed saavad kenasti kala, teised mitte niivõrd. Püügistiilide järgi võiks eeldada, et üritatakse tabada nii ahvenat kui koha, enamus näib olevat siiski väljas ahvena peal,“ rääkis ta. „Mina püüan dropshot-rakendusega, aga ütleks, et võtt on küllaltki tujukas. Kolmveerand tundi tagasi, kui jõele jõudsin, tuli kala järjest, aga nüüd tekkis vahe sisse ja sama seis näib siinkandis olevat ka teistel püüdjatel. Kõige suurem ahven on seni umbes 400-grammine. Üldiselt on jõel koos paras rahvaste paabel – kohe, kui hakkad kala saama, ronitakse külje alla ja vahepeal läksid ühe ligi tikkunud paatkonnaga rakendused ka segamini. Kala näib ringi liikuvat, kord saadakse siin, siis seal. Eile õhtul jätkus mehi ka kalda peale, aga täna pole kaldalt loopimas näinud kedagi, kõik on paatides.“
Endrik Tõnsberg Pärnu jõel
Pärnu kohaspets Norman Üpraus rääkis neljapäeva õhtul Kalastajale, et on sel nädalal iga päev pärast lõunat jõel tiiru teinud. Tema sõnul on päevad olnud võtu ja kala aktiivsuse mõistes üsna erinevad.
„Nädala alguses oli vesi jões väga pruun, aga vaatamata sellele sain esmaspäeval laiviga üsna kähku normi täis. Olid ilusad 60 cm-sed kalad. Vool oli küll meeletu ja kohale landiga väga raske pihta saada, aga kala oli aktiivne ja reageeris kohe, kui lanti nägi. Pärast seda püüdsin kerge varustusega ahvenat, kasutasin 3-grammise peaga Jig rig i ning 2-tollist tumedamat Keitechi Easy Shinerit. Kala suurus varieerus küllaltki palju, enamasti kõlbas ära võtta sellised 150–200-grammised kalad, aga sekka viskas ka mõned 300-grammised. 1,5-tunnise püügiga võtsin ära paar kilo korralikus mõõdus ahvenat.
Pärast seda on koha laiviga püüdes pigem tujutsenud. Kõige raskem päev oli teisipäev, siis koha konkreetselt vältis lanti. Said landi talle nina ette, kala keeras ringi ja põgenes. Tunnikese üritasin, siis tüdinesin ja läksin kalda äärde ahvenat toksima. Ahvenaga on olnud pigem vastupidi – kui on võtuaeg, siis pole mingit vahet, millega püüda. Proovisin meelega erinevaid asju – Jig rig i, klassikalist tšeburaškat, pikka lipsu, dropshot i, aga mingit vahet polnud. Kõik need tõid sama hästi kala,“ rääkis ta.
„Kui rääkida kohast, siis sel nädalal on olnud nii, et need kalad, kes on vastu põhja, laiviga püütavad ei ole. Neid saavad võtma pigem tavajigitajad ja sealjuures päris hästi. Eile rääkisin jõel kalateadlastega kah, nende sõnul oli igas paadis mõni koha ja liinide all oli olnud hea võtt. Kui tahad laiviga koha saada, pead praegu otsima keset vett ujuvat kala – nendega on olnud lihtsam. Tavajigitaja teeb praegu laivimehele püütud kalade arvu osas pigem silmad ette, aga laivimehel on suuremad kalad. Lisaks on nii, et laiviga püüdes koha enam suurt lanti nii väga ei taha, vaid eelistab natuke pisemat. Mina olen aina enam 15 cm pikkuste peale üle läinud.
Ahven on võtnud paremini hommikupoole ja ka pärast lõunat; umbes kella nelja paiku panevad nad aga harilikult suu kinni – algul hakkavad niisama togima ja sabast sikutama, siis muutuvad täitsa apaatseks. Seda kinnitab ka paljude minu tuttavate kogemus. Aga kui vahepeal võtt lõpeb, pole minu arvates vaja ringi sebima hakata, vaid natuke oodata – ahvenaparv vahetab sügavust, käib vahel ära kupulehtede ääres ja tuleb veidi aja pärast vanasse piirkonda tagasi. Ahvenat näib praegu olevat jões väga pikal lõigul ja kogu kaldarandi ulatuses, aga ta hoiab meelsamini 3–4 meetri peale ning vahepeal tuleb ka paarimeetrisesse vette. Mina olen viimastel päevadel ahvenat püüdnud suurte, 3-tolliste Fanatiku Larvadega, need toimivad väga hästi ja samas selekteerivad suuremat kala.
Jõel kohtab aina enam igasügisest masspüügiga kaasnevat mölaklust – kui üks mees hakkab kala saama, siis on vaja talle kohe karjakaupa külje alla tükkida või nina ette loopima hakata. Kala on praegu kesklinna sillast kuni Papiniiduni välja ja sealt veelgi kõrgemale – tuleb ainult üles leida. Nüüd nädalavahetusel lubab ilusat ilma kah – otsige ja püüdke!“
Seotud lood
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Enimloetud
Viimased lood
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele