Aita kaasa meriforellide märgistamisele!
Kui püüad merest või jõest meriforelli, tasub heita pilk kala seljauime piirkonda. Seal võib olla sinine märgis, mis aitab teadlastel leida vastuseid Soome lahe meriforellivaru kohta. Märgistamises saavad teadlaste kõrval kaasa lüüa ka kalastajad ise. Kalastaja ajas juttu Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalauurija Martin Kesleriga.
Loe AI kokkuvõtet
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut käivitas KIK-i toel Soome lahe meriforellide märgistamise projekti, et selgitada, kus ja kui kiiresti kalu välja püütakse ning kuidas nad liiguvad. Martin Kesleri sõnul saavad teadlaste kõrval kalu märgistada ka harrastuskalastajad ja kutselised kalurid. Kolme aastaga tahetakse märgistada vähemalt 1000 kala. Märgisega kala tabamisest tuleb teatada RMK Põlula kalakasvatuskeskusele.
KIK-i toetusel ja koostöös harrastuskalastajate ning kutseliste kaluritega käivitus Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi projekti „Soome lahe piirkonna meriforelli kalandussuremuse ja rännete välja selgitamine märgistamiskatse abil“ esimene etapp, mille käigus märgistatakse esimesel mereeluperioodil olevaid alamõõdulisi ja peagi püügimõõtu jõudvaid meriforelle. Uuring peab selgitama, kus ja millise tempoga neid kalu välja püütakse ning kuidas see mõjutab Soome lahe meriforellivaru. Hästi üldiselt võttes soovivad kalateadlased saada selgema pildi sellest, kes ressurssi kasutab, kus seda tehakse ning kuidas meriforellid liiguvad.
Selle uuringu teeb eriliseks see, et meriforelle ei märgista ainult teadlased, vaid kaasa löövad ka kutselised kalurid ja harrastuskalastajad. Kuidas see käib?
Tõsi – alamõõduliste meriforellide püüdmiseks ja märgistamiseks teeme projekti raames koostööd nii aktiivsemate kutseliste kalurite kui ka harrastuspüüdjatega. Nii ühed kui teised lasevad alamõõdulised kalad tagasi ning enne vabastamist saavad need endale märgise selga. Püüdjad märgistavad kalad ise ning on selleks saanud lühikese väljaõppe. Meriforellide märgistamiseks kasutame siniseid T-ankurmärgiseid, mis kinnitatakse kala seljauime juurde väikese nõelatorkega: nõel surutakse sisse, vajutatakse märgistamise abivahendi päästikule ja märgis ongi paigas. Seejärel lastakse kala vette tagasi.
Muide, esimesed taaspüügid on juba toimunud. Päris esimene meriforell, kelle märgise number oli 0007 ja kes projekti raames taaspüüti, tuli kolm päeva hiljem tagasi samasse mõrda, kust ta esimest korda kätte saadi.
Kust kohast neid praegu juba niimoodi saadakse? Suvel on ju soe ja meriforell liigub kaldast kaugel.
On kalureid, kes saavad punast kala kogu suve jooksul. Harrastuspüüdjate jaoks on aktiivsem aeg aga alles ees – päris meriforellipüügi hooaeg läheb käima septembri lõpus.
Märgistamise tööpiirkond on Soome laht. Miks just see piirkond?
Meil on väike eelteadmine, et Soome lahe meriforellivaru on enam-vähem kohalik. Lääne-Saaremaad me uuringusse ei soovinud kaasata, sest meie senise tunnetuse järgi on Saaremaa randade meriforellid palju suurema levikuga ja n-ö kosmopoliitsed – paned kalale märgise selga ja see kaob nelja tuule poole. Sama on ka Hiiumaa kaladega.
Kui keegi tahab projektiga liituda, mida ta tegema peab? Kas on ka mingid eelistatud piirkonnad või püüdjad, keda te juurde otsite?
Harjumaal on meil pundis juba päris palju inimesi. Tallinnast lääne poole on osalejaid veidi vähem, kuid Ida-Virumaalt võiks kindlasti märgistajaid juurde tulla – sealt on praegu partnereid kõige vähem. Samas projekt kestab kolm aastat, nii et aega liituda veel on.
Harrastajaid on praegu pundis kaheksa, kuid viis-kuus võiks veel lisanduda. Kutselisi kalureid on hetkeseisuga seitse. Kaluritega on nii, et võrguga püüdjatest meil suurt abi pole, sest võrgus kala saab nii palju viga, et ei pruugi pärast märgistamist enam ellu jääda. Eeskätt oleme huvitatud mõrraga püüdjatest, kuid neid ei ole palju ja peamised tegijad on praeguseks juba kaasatud. Kõik tõsisemad püüdjad, kes soovivad meriforellide märgistamises kaasa lüüa, võivad oma soovist minu e-mailile ([email protected]) teada anda.
Hetkel kuum
Kas märgistajad peavad esitama ka mingit statistikat – näiteks kui pikk kala oli ning kus ja millal ta püüti?
Kala kaalu me ei küsi, sest me ei taha forelli liiga palju väntsutada ning elusa kala kaalumine poleks niikuinii kuigi täpne. Küll aga tuleb fikseerida, kus kala püüti, kui pikk see oli ja millise numbriga märgis talle külge pandi.
Oluline on üles märkida ka see, kas kalal on rasvauim alles või mitte. Eestis praegu meriforelli ei asustata, kuid Soome lahe kontekstis jõuab meie vetesse Soome rannikult pärit n-ö kasvanduse forelle. Täna on neid saakides ligikaudu 5–10 protsenti. Soomlased lõikavad kõigil kasvandusest pärit asustatavatel kaladel rasvauime ära. Nende asustusmahud on suured ning seetõttu satub neid kalu paratamatult ka meie randadesse.
Kui palju forelle loodate märgistada?
Eesmärk on kolme aasta jooksul märgistada vähemalt tuhat kala. Tegelikult tahaksime selle numbri täis saada juba kahe aastaga, et jääks piisavalt aega ka taaspüükideks. Forell elab vähemalt teoreetiliselt pärast püügimõõtu jõudmist veel aastaid.
Valimi puhul kehtib muidugi põhimõte, et mida rohkem, seda uhkem. Kui märgistatud kalu peaks tulema üle tuhande, on meil selleks valmisolek olemas.
Kuidas märgisega kalast teatamine käib?
Teade märgistatud kala taaspüügi kohta tuleb edastada RMK Põlula kalakasvatuskeskusele. Kogu tagastamise protseduur ja ka preemiasüsteem on sama nagu teiste Põlula märgistatud kalade puhul ning sellega saab tutvuda RMK Põlula kalakasvatuskeskuse lehel.
Kui oled tabanud märgisega kala, saad sellest teada anda siin.
Milline on projekti lõplik tulemus või kasu?
Esiteks saame teada, kus ja kuidas meie meriforellivaru kasutatakse. Näeme, kas forellid liiguvad Soome lahest välja või Soome poole ning kui kiiresti püügimõõtu jõudvad kalad välja püütakse. See peaks andma meile parema pildi meriforelli liikumistest, püügisurvest ja saakidest.
Teiseks oleks väga huvitav saada infot selle kohta, kui palju märgistatud kalu tabatakse meie jõgedest, sest täna toimub ju märkimisväärne meriforellipüük ka seal. Seegi on üks osa kalavaru tarbimisest. Nende harrastuskalastajate osakaal, kes sügiseti kalastuskaardi alusel jõgedel lõhet ja meriforelli püüavad, kasvab aasta-aastalt ning tõusutrend on väga selge. Näiteks eelmisel aastal osteti meie lõhejõgedele üle 8000 kalastuskaardi ning harrastuskalastajad püüdsid jõgedest välja 3,7 tonni punast kala ehk lõhet ja meriforelli. See on päris suur number. Enamik neist kaladest tabati enne keeluaega, aga arvestatav osa jäi ka kevadise hooaja algusesse. Meriforell on teatavasti kala, kes püsib pärast kudemist jões küllaltki pikka aega, sageli märtsi ja aprillini välja.
Kas on veel midagi, mida sa tahaksid kalastajatele südamele panna?
Tahaks rõhutada – ja mitte ainult kõnealuse projekti kontekstis –, et kui saate märgisega kala, andke sellest kindlasti Põlulasse teada. Põlula märgistab ise lõhesid ning teiste projektide raames märgistatakse ka muid kalaliike ja nii kutselised kalurid kui harrastuspüüdjad saavad teadusuuringutes suureks abiks olla, kui märgistatud kala tabamisest teada annavad. See on oluline osa teadlaste ja kalastajate koostööst ning aitab meie kalavarude kohta rohkem teada saada.
Noorkalade märgistamise kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Anna teada märgisega meriforellist!
Alates 2015. aastast kasutatakse Põlulas T-kujulisi ankurmärgiseid, mille puhul on kalateadlaste hinnangul märgistamisaegne trauma kaladele väiksem kui varem kasutusel olnud Carlini märgiste puhul. Märgisel oleva tähe- ja numbrikombinatsiooni abil on võimalik kala taaspüügil individuaalselt identifitseerida, sest on teada tema liik, vanus, pikkus ja kaal märgistamise ajal ning veekogusse laskmise aeg ja koht.
Kui oled püüdnud või ostnud meriforelli, kontrolli, kas sellel on märgis seljauime piirkonnas. Kirjuta märgise number üles või tee sellest pilti. Taaspüügiteatele on vaja lisada ka püügi aeg ja koht, püünise liik, kala pikkus, kaal ja sugu. Kui kala vabastati elusalt, pane ka see kirja. Viimasel juhul on kõige tähtsam fikseerida märgise number, pikkuse ja kaalu võib elusa kala puhul määrata ka silma järgi.
Info võid saata vabas vormis ka meiliaadressile [email protected] või helistada numbrile 56 212 135. Info saamise eest maksab Põlula kalakasvatuskeskus Eestis alaliselt elavatele isikutele tasu 6 eurot. Lisaks saab iga märgisega kalast teataja kvaliteetse landi ning vastuskirja noorkala asustamisandmetega.
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele