Leedu vähendas Kura lahe kutselist püüki kolmandiku võrra
Leedu on vähendanud Kura lahe kutselise kalapüügi mahtu kolme aastaga 37 protsenti, makstes kaluritele püügist loobumise eest kompensatsiooni.
Loe AI kokkuvõtet
Leedu vähendas Kura lahe kutselist kalapüüki kolme aastaga 37% ja maksis püügist loobunud ettevõtetele kokku 5,38 miljonit eurot. Selle aja jooksul lõpetas lahel tegevuse 15 firmat ning saak kahanes 950 tonnilt 650 tonnile. Kalavarude taastumist ei saa veel hinnata, kuid Kaunase veehoidla kogemus viitab, et pärast kutselise püügi lõppu võivad kalade arvukus, biomass ja keskmine suurus kasvada. Samas ei taastu kõik liigid võrdselt ning vaja on jätkuvat püügikontrolli.
Eesti Kalastusklubide Liit
Kutselise kalapüügi mahu vähendamise mõju Kura lahe kalavarule saab aga hinnata alles pikema aja jooksul. Võimaliku arengusuuna annab Kaunase veehoidla, mida leedulased ise kutsuvad Kaunase mereks: seal hakkas kalade arvukus, biomass ja keskmine suurus pärast kutselise püügi lõpetamist suurenema. Kõik liigid ei taastunud siiski võrdselt ning kutselise püügi keelamisest üksi ei piisanud.
Viisteist ettevõtet loobus püügist
Kura lahe kutselise kalapüügi vähendamine ei toimunud ühe keelava otsusega. Leedu riik maksis aastatel 2024–2026 sisevetel püügist vabatahtlikult loobunud ettevõtetele hüvitist. Kolme aasta jooksul kulus selleks 5,38 miljonit eurot ning Kura lahel lõpetas kutselise püügi 15 ettevõtet. Järvedel ja jõgedel loobus tegevusest veel üheksa firmat.
Hüvitise maksmisega ei ostetud ettevõtjalt ära üksnes tema senist tegevust. Leedu kalandusseaduse kohaselt vähendatakse kutselise püügi piirarve loobunud ettevõtetele kuulunud kvootide võrra. Nii ei saa kasutamata püügivõimalusi hiljem mõnele teisele ettevõttele ümber jagada. Kura lahe püügivahendite piirarvu vähendati 2025. aastal 18 protsenti ja 2026. aastal veel 11 protsenti.
Kolme aasta peale kokku kahanes kutselise püügi maht Kura lahes 37 protsenti. Kasutusest jäi välja 260 eri silmasuurusega nakkevõrku ja 59 mõrda. Püügivahendite arv ei kirjelda kogu koormust – tähtsad on ka nende kasutamise kestus, püügipäevade arv ja püügivahendite tõhusus –, kuid see näitab muutuse tegelikku ulatust paremini kui üksnes tegevuse lõpetanud ettevõtete arv.
Kura laht
Väiksem püügikoormus kajastus saagis
Koos kutselise püügi vähenemisega kahanes Kura lahes registreeritud saak. Kui 2024. aastal püüdsid kutselised kalurid ligikaudu 950 tonni kala, siis 2025. aastal umbes 650 tonni. Aastane saak vähenes seega 300 tonni ehk ligi kolmandiku võrra. Kohasaak langes samal ajal 52,7 tonnilt 30,9 tonnile.
Nende arvude põhjal ei saa mõistagi otsustada, kas ja kui kiiresti hakkavad Kura lahe kalavarud taastuma. Leedul on siiski üks varasem näide omast taskust võtta. Nimelt lõpetati 2013. aastal kutseline kalapüük Kaunase veehoidlal ning sealseid muutusi on teadlased saanud jälgida pikema aja jooksul
Kaunase veehoidlas pöördus langus kasvuks
Kutselise püügi lõpetamise ajal oli Kaunase veehoidla kalastiku olukord keeruline. Leedu Loodusuuringute Keskuse andmetel olid kalade üldine arvukus ja biomass langenud 2013. aastaks kahe aastakümne madalaimale tasemele. Pärast kutselise püügi lõpetamist langus peatus ning 2016.–2017. aastal mõõdeti kogu 1997.–2017. aasta vaatlusrea kõrgeimad näitajad.
Muutust oli näha juba kahe järjestikuse uuringuperioodi võrdluses. Aastatel 2014–2015 saadi standardse teaduspüügi kohta keskmiselt 39,6 kala kogumassiga 3,2 kilogrammi. Aastatel 2016–2017 olid vastavad näitajad 56,5 kala ja 7,5 kilogrammi. Suurenes enamiku tähtsamate liikide arvukus, biomass ja keskmine suurus ning kalastikus leidus rohkesti noori kalu, mis viitas varude heale täienemisele.
Kuidas püügipiirangu mõju hinnata?
Kalade kogubiomass. Näitab, kas veekogus oleva kala kogumass suureneb või väheneb. See ei ütle, milliste liikide arvelt muutus toimus.
Liigiline koosseis. Aitab eristada, kas kasvavad peamiselt arvukad karpkalalised või paranevad ka koha, haugi, ahvena ja teiste hinnatud püügikalade varu.
Kalade suurus ja vanus. Suuremate ja vanemate kalade osakaalu suurenemine näitab, et püügist tingitud suremus on vähenenud ning rohkem kalu jõuab vanematesse vanuserühmadesse.
Harrastus- ja ebaseadusliku püügi koormus. Kutselise püügi piiramine ei eemalda ülejäänud püügikoormust. Tulemuse hindamiseks tuleb teada ka harrastuskalastajate saake ning arvestada röövpüügi võimaliku mõjuga.
Uuringu autorid pidasid nii kiire muutuse kõige tõenäolisemaks põhjuseks kutselise püügi lõpetamist. Nad ei käsitlenud seda siiski ainsa võimaliku mõjutajana: tulemusele võisid kaasa aidata ka ebaseadusliku püügi parem kontroll ja sportlike vahenditega püüdjate teadlikum käitumine. Kaunase kogemus toetab järeldust, et suure püügikoormuse eemaldamine võib anda kalastikule kiiresti taastumisruumi, kuid ühe meetme mõju ei saa ülejäänud muutustest täielikult lahutada.
Kõik kalaliigid ei taastunud ühes tempos
Kalade biomassi suurenemine ei tähendanud, et kõikide liikide olukord paranes võrdselt. Kõige selgemalt kasvas särje ja ahvena varu. Latika ja koha arvukus ning biomass liikusid samuti üles, kuid aeglasemalt. Haugi arvukus jäi seevastu väikeseks ja alla pikaajalise keskmise.
Röövkalade osakaal kogu kalastiku biomassis suurenes 2014.–2015. aasta 15,8 protsendilt 2016.–2017. aastal 19,7 protsendile. See jõudis üsna lähedale vähemalt 20-protsendisele tasemele, mida uuringus peeti tasakaalustatud kalakooslusele iseloomulikuks. Üksikute aastate vahel esines siiski suuri kõikumisi.
Hetkel kuum
Püügikoormus ei kadunud, vaid muutis kuju
Kutseliste püügivahendite eemaldamise järel jäi Kaunase veehoidla kalastikku mõjutama sportlik kalapüük. Teadlased hindasid harrastuskalastajate aastaseks saagiks 78–106 tonni. Kogu kalakoosluse taastumisvõimega võrreldes ei peetud seda veel liiga suureks koormuseks, kuid koha, latika ja hõbekogre väljapüük ületas soovitatavat taset.
Uuringu autorid soovitasid seetõttu jätkata aktiivset püügikontrolli, jälgida kalakooslust igal aastal ning koguda senisest täpsemat teavet harrastuskalastajate saakide kohta. Vastasel juhul võib biomassi üldine kasv jätta mulje täielikust taastumisest, kuigi osa olulisi liike on endiselt tugeva surve all.
Kaunase tulemust ei saa Kura lahele üks ühele üle kanda
Kaunase veehoidla ja Kura laht on mõlemad suured ning väga produktiivsed veekogud, kuid nende toimimine erineb. Kaunase veehoidla on Nemunase paisutamisel tekkinud siseveekogu. Kura laht on merega ühendatud madal laguun, kus kalastikku mõjutavad lisaks kohapealsele püügile kalade hooajaline liikumine, ühendus Läänemerega ja siirdekalade ränded. Ka piirangud pole samad: Kaunase veehoidlas lõpetati kutseline püük, Kura lahes vähendati selle intensiivsust kolme aastaga 37 protsenti.
Seetõttu ei saa Kaunases mõõdetud biomassi kasvu kasutada Kura lahe tulevikuprognoosina. Võrdlus näitab siiski, mida leedukad peaksid lähiaastatel jälgima: kas suureneb kalade arvukus ja keskmine suurus, kuidas muutub röövkalade osakaal ning kas koha ja teiste hinnatud püügikalade varud reageerivad aeglasemalt kui kalastik tervikuna.
Loe lisaks
- Ministeeriumi kodulehel 26.08.2026 avaldatud uudis
- Kaunase veehoidla kohta tehtud uuring
Seotud lood
Enimloetud
6
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele