Kas meriforell on tõesti parvekala? Läänemereriikide teadlased on seda uurinud

Taanlased ja eriti sakslased on suured meriforelli sbirolino- ehk mullujukipüügi fännid. Selles loos anname ülevaate, kuidas täpselt sakslased-taanlased sbiroga merehõbedat taga ajavad.

Sügisel ja kevadel on sotsiaalmeedia täis vägevate meriforellide fotosid, millega kalamehed uhkustavad. Selle põneva kala elu algab aga väikestes jõgedes ja ojades. Sageli sellistes, millest enamik kalamehi kauge kaarega mööda sõidab. Just seal selgub, kui palju hõbedasi võitlejaid mõne aasta pärast Eesti randades liigub.

Meriforellipüüki peetakse sageli kalastusmaailma üheks keerulisemaks. Kala ei seisa paigal, meri muutub iga päev ja edu ei sõltu ainult õigest landist või heast õnnest. Mõni püüdja käib kümneid kordi enne esimest hõbedast kala, teine leiab süsteemi, mis hakkab tööle.

Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.

Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.