Ühel pool on sogane ja teisel selge vesi, aga kus on meriforell?

Talvine merikapüük tähendab mugavustsoonist väljumist, seetõttu tegelevad sel ajal meriforelli jahtimisega vaid kõige pühendunumad entusiastid. Järgnevas loos on kuhjaga näpunäiteid ja hüva nõu, kuidas talvel meriforell üles leida ja kinni püüda ning millist varustust selleks kasutada.

Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.

Taanlased ja eriti sakslased on suured meriforelli sbirolino- ehk mullujukipüügi fännid. Selles loos anname ülevaate, kuidas täpselt sakslased-taanlased sbiroga merehõbedat taga ajavad.

Seda lugu ajendas uurima ja teemast kirjutama isiklik kogemus. 2026. aasta märtsi keskel, ühel esimesel soojal kevadõhtul, püüdsin Lohusalu lähedal kahlamispükstega meriforelli. Loojangule eelnenud tunni jooksul sain lühikese ajaga, ühes ja samast kohast, ühe mõõdus ja neli alamõõdulist merikat. Võtte oli veel kümmekond. Minu kaaslane sai samal ajal ühe mõõduka ning kaks alamõõdulist kala.

Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.