Kormoranide olukorrast ja 2025. aasta tegevustest nende ohjamisel
Mis selle aasta jooksul kormoranirindel toimus? Kui palju mune kevadel õlitati, kui palju poegi seetõttu sündimata jäi ja kui palju kala merre alles? Kas õlitamisest piisab kormoranide arvukuse kontrollimiseks? Mis meid edaspidi ees ootab? Neis ja mitmetes teistes küsimustes aitab orienteeruda keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
Kormoranide arvukus kasvab endiselt
Seotud lood
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
Kormoranide mõju sisevete kalavarudele on olnud arutlusteemaks juba pikemat aega, kuid seni on puudunud täpsed andmed nende toitumiseelistuste kohta. Just seda teadmislünka on viimastel aastatel püüdnud täita Eesti maaülikooli teadlased.
Eesti, Soome ja Rootsi ühendavad jõude, et lisada kormoran Euroopa Liidu linnudirektiivi (2009/147/EÜ) II lisasse ehk jahilindude nimekirja. Kuna sellisel juhul saaks iga riik kehtestada üldised jahi- ja ohjamisreeglid ilma iga kord Euroopa Komisjonilt luba küsimata, avarduksid oluliselt kormoranide arvukuse piiramise võimalused.
Kuidas maitseb kormoran? Kuue inimese kogemused kormorani toiduks valmistamisel
Kormoranide arvukus on ammuilma liiga suureks paisunud ning selle piiramine on möödapääsmatu. Üks võimalusi selleks on küttimine, aga lihtsalt niisama linde maha nottida ja prügimäele viia tundub barbaarne. Palju mõistlikum oleks leida neile mingi majanduslik rakendus – näiteks nad nahka pista või siis turistidele pakkuda. Kalastaja uuris, mida kormoranist üldse teha annab ja kuidas see tooraine kõige maitsvamaks roaks vormistada.
Eestis on tipphetkedel 180 000 kormorani, kes teadlaste hinnangul söövad ära hinnanguliselt 9000 tonni kala aastas. Kuidas me oleme siia jõudnud, mis meid ees ootab ja kas ka harrastajad saavad kormoranide ohjamises kuidagi kaasa lüüa? Kalastaja ajas juttu Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialisti Kerli Pettaiga.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
3
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
6
Viimased lood
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Suured siiad, säinad ja latikad panevad sportlased proovile
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Kalakohad
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Mida on tarvis teada, et jääalune unnapüük poleks igav passimine
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele