Aprill on harrastuskalastajale Kalapüügieeskirjast tulenevate piirangute ja kitsenduste poolest üks vaesemaid kuid. Olulisim piirang on haugipüügi keeluaeg, samuti regionaal- ja põllumajandusministri määrusest tulenev ning teistest Eestist veekogudest väiksem kohalimiit Pärnu jõel, milleks on kolm kala ööpäevas.
Aprillis on haugipüük keelatud.

Seotud lood

Lood
  • 18.02.26, 14:45
Milline oli möödunud kalastusaasta arvudes?
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Kalapüük on Eestis üks populaarsemaid vabaaja veetmise viise. Lisaks erinevatele uuringutele kinnitavad seda ka riigi poolt kogutavad andmed. Järgnevalt heidamegi pilgu möödunud aasta statistikale.
Lood
  • 12.12.25, 06:45
Säratulede nõue tekitab väikeste paatide omanikes pahameelt
10. novembrist 2025 hakkas kehtima uus väikelaeva kohustusliku varustuse määrus, millega ühtlustati varustuse nõudeid, et tagada parem ohutus kõikidele väikelaevadele sõltumata nende konstruktsioonikategooriast. Kalastaja lugeja on esitanud hulga õigustatud küsimusi nimetatud määrusega kõigile väikelaevadele kohustuslikuks muudetud säratulede kohta. Neile vastab Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Prits.
Lood
  • 05.03.26, 14:51
Teadlased hakkavad uurima Pärnu jõe ja lahe ning Peipsi–Emajõe koha
Koha on kala, kelle ümber on viimastel kõige enam kirgi ja konflikte. Räägitud on Pärnu koha kehvast käekäigust ja kurdetud, et Emajões on korralikus mõõdus spinningukoha hulk viimastel aastatel peaaegu olematuks kahanenud. Et kohaga seotud küsimustesse selgust tuua, on TÜ Eesti mereinstituudi kalateadlastel lähiaastatel kavas läbi viia hulk uuringuid.
Lood
  • 11.03.26, 18:44
Ahvenapüügi piirangute kehtestamine Pärnu lahel ja jõel võib läbi kukkuda
Kalastusklubide Liit: minister Terras peab viivitamatult tegutsema
Väga suure tõenäosusega ei jõuta Pärnu lahe ja jõe ahvenavarude kaitseks plaanitud tänavusi piiranguid õigeaegselt rakendada ning kalurid püüavad ahvenad enne kudemist välja, nagu viimastel aastatel kombeks.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele