Ahvenapüügi piirangute kehtestamine Pärnu lahel ja jõel võib läbi kukkuda

Mullu põhjalike arutelude tulemusel kokku lepitu kohaselt tuleks Pärnu lahe ahvenavaru kaitseks maakonna piires kehtestada ahvena kuderahu. Ka tuleks teadlaste soovitusel lisaks praegu Pärnu lahes kehtivale ahvena alammõõdule kehtestada selle kala alammõõt ka Pärnu jões ning selle lisajõgedes. Ühtlasi tuleks kutselist kalapüüki Pärnu lahes märgatavalt vähendada.

Pärnu lahe ja jõe ahvenapüügi piirangute kokkuleppe ühe osalise, MTÜ Eesti Kalastusklubide Liit tegevjuhi Tarmo Erlichi sõnul on regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasel vaja viivitamatult tegutseda, et Pärnu ahvenate kaitse meetmed õigeaegselt rakenduks.

„Teadlased soovitasid kehtestada ahvenale kuderahu, mis algaks 1. aprillil ning kestaks 15. juunini. Praegu, kui 1. aprillil algama pidava kuderahu alguseni on jäänud vähem kui kolm nädalat, ei paista piiranguid veel kuskilt,“ ütles Erlich Kalastajale. „Kas tõesti juhtub, et niigi halvas seisus Pärnu lahe ahvenad püütakse ka tänavu enne kudemist välja,“ imestas Erlich. „Teadlased on omavahelistes vestlustes ütelnud, et kui Pärnu lahe ahvena- ja tindipüük praegusel moel jätkub, siis on 5-10 aasta perspektiivis sealne kalavarude seis täiesti trööstitu.“ Ta lisas, et regionaal- ja põllumajandusministril tuleks viivitamatult otsused ära teha, et kokkulepitud piirangud rakenduks.

Ministeeriumi kalavarude osakonna juht Herki Tuus ütles Kalastajale, et ahvena kudeaegse püügikeelu kehtestamiseks merel tuleb muuta kahte regionaal- ja põllumajandusministri määrust. „Üks neist on „Ajutised püügikitsendused kutselisel kalapüügil 2026. aastal“ ja teine „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“. Mõlema määruse muutmise eelnõud on hetkel pooleli. Kutselisi kalureid puudutav eelnõu on jõudnud ministrini otsustamiseks, harrastuskalastajaid puudutav eelnõu on samuti menetluse lõpufaasis. Tõenäoliselt täpselt ühel ja samal ajal need määrused Eelnõude Infosüsteemi (EIS) ei jõua, aga see pole ka tähtis. Avaliku kooskõlastamise ajal saavad huvipooled esitada oma seisukohti ning seejärel kaalume, kas nendega saab arvestada või mitte. Kaluritega läbirääkimised on võtnud eeldatust kauem aega ja tekkimas on olukord, kus võib-olla 1. aprilliks määruse muudatused ei ole veel jõustunud, kuid siinkohal selgitame, et kuderahu ei ole ka plaanis alustada 1. aprillist, vaid pigem aprilli keskpaigast,“ täpsustas Tuus

Kalastaja palus ministeeriumilt ka täpsemat infot Pärnu jõe ja selle lisajõgede ahvenale kehtestada plaanitavast alammõõdust.

„Ahvena alammõõdu kehtestamine jões on olnud selle aasta alguse läbirääkimiste teema, eelmisel aastal sellekohaseid kokkuleppeid ei olnud,“ rääkis Kalastajale Herki Tuus. Ministeeriumi kalavarude juht lisas, et ahvenale on plaanis jões kehtestada sama alammõõt mis Pärnu lahes, s.t 21 cm. „Alammõõdu kehtimise ala jões on hetkel eelnõus seatud alale, mis jääb Pärnu jõe suudmest Reiu jõe suudmeni ning samuti alale, mis jääb Sauga jõe suudmest Sauga sillani, täpsusta ta. Tuus lisas, et ahvena kaitseks on lisaks plaanis Pärnu maakonnas piirata harrastuspüügil päevas püüda lubatud kalakogust 15-lt kilolt 10-le kilogrammile päevas.

Kalastaja küsimusele, et mis on saanud mullu justkui kokku lepitud plaanist kutselist kalapüüki Pärnu lahes 5% võrra piirata, vastas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude juht järgmiselt:

„Tegelikult eelmisel aastal kokkulepet 5% püügivahendite arvu Pärnu maakonnas vähendada ei saavutatud. See oli ministeeriumi esialgne ettepanek, millele tuli suur kutselise kalurkonna avalik vastuseis, mille tulemusel loobus ministeerium sellest plaanist,“ vastas Tuus.

Ta täpsustas, et kalurite põhiline argument ja lubadus ministrile oli, et püügikoormust tuleks reguleerida pigem tehniliste meetmete abil (nt keeluajad, alamõõdud, kvoodid jne) ning nad oleksid nõus mõjusate tehniliste meetmetega püügivahendite vähendamise asemel.

„Paraku on hiljutised kohtumised kaluritega näidanud, et nüüd, kui ministeerium on välja tulnud koha, ahvena ja tindi varu kaitseks erinevate tehniliste meetmete ettepanekutega, et ühise mõistmise saavutamine ja varude kaitseks sobilike meetmete kokku leppimine tuleb raskelt. Siiski oleme jõudnud tehniliste meetmete osas arusaamisele, kus on erinevate osapoolte vastutulelikkuse piirid, ja ministeerium saadab lähiajal teatud meetmete paketi määruse eelnõu kujul avalikule kooskõlastusringile. Selle käigus on nii piirangute pooldajatel kui ka vastastel võimalus oma arvamust väljendada ja piirangute kujundamises kaasa rääkida,“ lisas Tuus.