Anekdoote kaladest ja kalameestest
Kui kalamehe naine ära upub, ei pruugi see olla ilmtingimata ja läbinisti kurb sündmus.
Ühel mehel läks naine jõe äärde päevitama ja suplema, kuid koju enam ei tulnud. Mees teatas järgmisel hommikul naise kadumisest politseile. Nädal otsa polnud midagi kuulda, siis ilmusid tema juurde kaks politseinikku.
„Meil on teile kolm uudist,“ ütles üks korravalvuritest. „Üks on halb, teine hea ja kolmas lausa suurepärane. Millist soovite kõigepealt kuulda?“
„Alustame halvast.“
„Teie naine oli ära uppunud. Me leidsime ta surnukeha ja tõmbasime veest välja.“
„Ja milline on hea uudis?“
„Me korjasime tema pealt terve ämbritäie kopsakaid vähke.“
„Missugune on suurepärane uudis?“
„Homme me tõmbame ta jälle välja!“
*
Mehed õngitsevad linaskit ja arutavad maailma asju.
„Tead, sügaval südames on iga mees filosoof,“ seletab üks. „Selle filosoofi sees on veel üks, väiksem filosoof, ning selle sees omakorda kõige väiksem, õige tilluke filosoof. Ja see kõige pisem filosoof ei hooli filosoofiast grammivõrdki. Tema armastab kalapüüki, head napsi, jalkat ja naisi!“
Hetkel kuum
*
Kala ei võta. Mehed istuvad ja võtavad viina.
„Tead, tänapäeval valmistatakse sellist klaasi, et läbi selle vaadates tundub kõik kaunis, isegi su oma naine.“
„Sellist klaasi ma tean. Seda tuleb ainult järjest täis valada.“
*
„Kõige rohkem forelle olen ma püüdnud Võrtsjärvest!“ kiitleb kalamees kaaslaste ees seltskonnas.
„Aga Võrtsjärves ei ela ju forelle,“ kahtleb üks kuulajatest.
„Noh, nüüd muidugi enam ei ela,“ vastab kalamees.
*
Üks sõbranna teisele.
„Mees oli päev läbi kalal ja mina olin kodus naabrimehega natuke ulakas. Jõledad süümekad on nüüd – kuidas seda heastada?“
„Söö alustuseks üks sidrun ära,“ annab sõbranna nõu.
„Mis? Sidrun? Kas see aitab?“
„Ei, aga see tobedalt õnnis nägu kaob ära.“
*
Õpetaja paneb lapsed kirjutama kirjandit teemal „Minu suvepäev“. Kõik lapsed hakkavad kirjutama, Juku ja Ats aga istuvad nõutu näoga. Õpetaja uurib, et miks nemad ei kirjuta.
„No aga me ei saa ju ometigi kirjutada, et jõime päev otsa õlut ja ajasime naisi taga!“
Õpetaja on arusaaja inimene ja ütleb, et kirjutagu poisid õllejoomise asemel, et lugesid raamatuid ja naiste tagaajamise asemel, et käisid kalal. Poisid hakkavadki kohe nohinal kirjutamisega pihta.
Õhtul loeb õpetaja Atsi kirjandit:
„Hommikul saime Jukuga poe ees kokku, ostsime kasti raamatuid ja läksime neid metsa alla lugema. Kui raamatud olid läbi loetud, viisime kaaned poodi tagasi ja ostsime 10 liitrit brošüüre. Lugesime ka need läbi ning läksime kalale. Mina loopisin ja loopisin, üldse ei näkanud, aga Juku sai nii suure kala, et pidi pärast õngekonksu kolm päeva lillateravees leotama...“
Enimloetud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele