„Issi, milline on kõige suurem kala, mille sa oma elus kätte oled saanud?“ tahab kirgliku kalamehe poeg teada.
„Tead, küsi seda parem emalt. Ma olen juba ära unustanud, mida ma talle rääkisin.“
*
Sillakesel seisab mees ja jälgib vees ujuvat õngekorki.
„Kas näkkab?“ küsib üks möödujatest.
„Ja veel kuidas! Eile sain siit nelikümmend haugi.“
„Kas teate, kes ma olen?“
„Ei tea.“
„Ma olen siinse piirkonna kalakaitseinspektor.“
„Aga kas teate, kes mina olen?“
„Ei.“
Hetkel kuum
„Mina olen siinse piirkonna kõige suurem valevorst.“
*
„Kas sa oled eelolevaks kalapüügihooajaks valmis?“
„Väga hästi. Ma ostsin fotoaparaadile makrovõtete tegemiseks spetsiaalse objektiivi.“
*
Kord püüdnud vanem mees ja noorem mees jõe ääres kala. Vanemal näkanud vägevalt, üks kala teine teise järgi, noorem aga püsis lausa nullis. Viimaks ei pea noor mees enam vastu ja küsib viisakalt:
„Vabandage, mu härra, millise söödaga te püüate?“
„Kuidas kunagi,“ vastab vanahärra, „mõnikord ussiga, mõnikord leotatud hernega.“
„Mina samuti,“ kostab noormees.“ Ja täna on teil kaasas ussid?“
„On küll,“ vastab vanahärra. „Ja teil nähtavasti herned...“
„On jah,“ vastab noormees. „Aga seletage mulle ära, kuidas te hommikul ärgates teate, kas võtta kaasa ussid või herned?“
„Asi on lihtne,“ vastab vanahärra. „Hommikul pükse jalga tõmmates ma pean meeles, kummas sääres mul see asjandus ripub. Kui paremas, siis on ussipäev; kui vasemas, siis võtan kaasa herned.“
„Seda nippi ma kahjuks kasutada ei saa,“ ohkab noorem mees. „Minul on ta hommikuti enamasti püsti...“
„Mida kuradit te siis siia kalale otsite?“ imestab vanahärra ja seab konksu otsa uue ussi.
*
Võõrustaja praalib külastajate ees:
„Kord pidin terve tunni rassima, et kala kätte saada!“
„Jaa-jaa, ka minul oli kord selline vilets konserviavaja,“ lausub üks külalistest mõistvalt pead noogutades.
*
Kalapoes.
„Andke mulle üks juhtiv heeringas!“
„Meil ei ole sellise nimega heeringat!“
„Näete, see seal – paks, rasvane ja peata!“
*
„Kus sa olid?“ nõuab naine ööpäeva kodust ära olnud mehelt selgitust.
„Käisin töökaaslastega kalal,“ õigustab end mees.
„Aga miks on sinu põsel huulepulga jäljed?“
„Ma sain ühe väga imeliku kala kätte, kui ootamatult hakkas ta minuga inimkeeli rääkima ning palus end vette tagasi lasta. Ma siis lasingi, kuid enne jõudis ta mind tänutäheks suudelda.“
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kuidas Francois Lucarini 1970ndate keskel pöörlevale landile hääle andis
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele