Anekdoote kaladest ja kalameestest

Kaks hiidlast vestlevad ühe saarlasega.

Kui viimane on lahkunud, ütleb üks hiidlane teisele:

„Kuule, Lorop, ega see Juhan nüüd kah teab mis mehe nimi ole.“

„Minu naine ei söö kala. Ta väidab, et toortoit on tervislik.“

„Ega minu omagi süüa teha viitsi.“

*

Kalamees tuleb öösel lutsupüügilt, ise purjus mis purjus. Ta võtab end esikus kuidagimoodi riidest lahti, aga korteris on ebatavaliselt vaikne. Mees toetab käega vastu seina ja kuulatab. Kui keegi juba viis minutit mingit häält ei tee, ei pea ta lõpuks vastu ja hüüab:

„Sa võiks vähemalt karjuda mu peale, siis ma leiaks voodi üles...“

*

Vestlevad kaks kalameest:

„Kui sa saaksid kuldkalakese, mida sa temalt siis sooviksid?“

„Küsiksin raha, tervist ja õnne.“

„Aga mina teeksin temast uhhaad.“

„Miks siis?“

„Sest kui ma eelmine kord kuldkala kätte sain, siis palusin talt armastust ja sõprust. Aga see kala tegi nii, et mind ründavad homod, naised aga ütlevad, et jääme sõpradeks!“

*

Kobras sööb jäätist. Sööb ja sööb, endal hapu nägu peas. Lõpuks jõuab pulgani ja kus siis löövad silmad särama...

*

Blondiin on kalal. Istub jõekaldal, õng peos, kala ei võta. Õudselt igav olukord. Äkki kuuleb oma peas mingit häält.

„Kes seal on!?“ ehmub ta.

„Ajusööja-uss.“

„Mis sa teed seal?“

„Nälgin...“

*

Noarootsi rannas kõnnib suvitaja ning märkab kohalikku kalameest, kes võrke klaarib. Et juttu teha, küsib turist alustuseks, mis kell on.

„Täpselt kaksteist,“ vastab kalamees.

„Ohhoo, alles kaksteist,“ vastab turist. „Ma arvasin et on juba rohkem.“

„Siinkandis pole kunagi rohkem olnud,“ vastab kalamees. „Alati, kui kaksteist saab, siis hakkab jälle ühest peale.“

*

„See on su näost näha, et sa oled joonud,“ ütleb naine kalaretkelt koju tulnud mehele.

„See on su sangadest näha, et sa oled söönud,“ nähvab mees vastu.

*

Mees istub varavalgest saadik paadis ja õngitseb juba mitu tundi, aga kala ei võta. Õhtuks pole ta kätte saanud ainsatki kala. Lõpuks paneb mees õnged kokku, sõuab tülpinult kalda poole ja pobiseb:

„Kui kalastamine ei rahustaks närve, oleksin vist juba ammu kellegi ära tapnud...“