Kui naine kurdab, et tal pole midagi selga panna, kingib armastav kalamees talle jõuludeks seljakoti.
Anekdoote kaladest ja kalameestest
  • Foto: Shutterstock
Kalamees hakkab sõbra sünnipäevale minema ja arutleb endamisi.
„Päris tühjade kätega ei sobi nagu hästi minna... Pudeli peaks vähemalt võtma. Samas – kui mul pudel juba on, milleks siis veel sünnipäevale minna?“
*
Elanud kord seitsme maa ja mere taga üks kena noormees, kes plaaninud naist kosida. Läinudki ühel päeval oma väljavalitu juurde ja küsinud, kas too tuleks noormehele naiseks. Neiu keeldunud otsustavalt.
Ja mees elanud pärast seda õnnelikult edasi. Käinud kalal, siis kui tahtis, ja olnud seal nii kaua kui tahtis. Läinud jahile, kui süda igatses. Mänginud sõpradega pikki päevi golfi ja õhtuti pokkerit. Töristanud laheda tsikliga ringi ja noppinud tee äärest peale kauneid õhkavaid neidiseid. Joonud himu järgi õlut ja viskit. Tema pangaarvele kogunenud ajapikku priske summa.
Kui ta surnud pole, siis elab ta ikka edasi muretut elu, jättes sokid vedelema sinna, kuhu need kukkusid, lastes valjult kõhutuult ning aimamata, et wc-poti prill-laud võiks ka olla mingis muus asendis...
*
Kalamees veedab kõik vabad hetked vee ääres, tema naine aga kurdab aasta läbi, et tal pole midagi selga panna.
Jõuluks saab ta mehelt suure paki. Teeb selle lahti – pakis on seljakott.
*
Politseinik peatab tänaval purupurjus kalamehe ja küsib:
„Kust te sedaviisi jääpuuriga tulete?“
„Ee... Lutsupüügilt justkui.“
„Aga praegu on juba aprill!“
„Nojah... Naine muretsebki juba.“
*
Kalamees sätib laua taga varustust. Tema naine, va tulehark, ei malda seda pealt vaadata ja muudkui võtab mehe kallal.
„Jälle sa passid siin niisama, silitad oma lante ja konkse, endal kõik tööd tegemata. Läheks ja teeks midagi kasulikku, kastaks või peenrad ära, aga ei, seda ei ole!“
„Aga väljas sajab ju paduvihma,“ vastab mees.
„Issand, kui saamatu... Pane siis keep peale!“

Seotud lood

Tagasi Kalastaja esilehele