Värati Haugikuningas 2026 võitjaks tuli MMS Fishingu võistkond
Laupäeval toimunud Värati Haugikuninga spinninguvõistlus pakkus osalejatele nii keerulisi püügitingimusi kui pingelist heitlust tabeli tipus. 37 registreerunud võistkonda sõitsid hommikul Värati sadamast merele teadmisega, et ilmataat ei kavatse kalameeste elu seekord lihtsaks teha.
Võistlusele eelnenud tugevad tuuled olid mere korralikult segamini peksnud ja muutnud püügitingimused keerulisemaks. Sellest hoolimata olid kõik võistkonnad hommikul stardiks kohal. Enne võistluse algust korrati üle reeglid ning esimesele 60 registreerijale jagati Wefishi kaupluse kinkekaarte. Kuna ilmaennustus lubas tugevat tuult, oli võistlejatel lubatud paat vette lasta ka mujalt, kuid alles pärast starti. Enamik meeskondi alustas siiski Väratist.
Põnev heitlus kestis viimaste minutiteni
Võistluspäev oli pikk, hommikul kaheksast õhtul kuueni, ning tulemuste tabel hakkas peagi täituma. Võistlejatelt saabus järjest pilte nii suurematest kui ka väiksematest haugidest ning tabeliseis muutus iga uue kalaga aina põnevamaks. Võistlejad said jooksvalt edetabelit jälgida internetis. Tund enne võistluse lõppu pandi tabel siiski reaalajas vaatamiseks kinni, et säilitada lõpuni vajalik pinge ning anda kalameestele võimalus viimaste minutiteni oma tulemust parandada.
Võistluse ajal kontrollisid kohtunikud laekunud tulemusi ja fotosid ning pidid paraku tõdema, et päris kõigile osalejatele polnud hommikul üle korratud reeglid meelde jäänud. Kalad tuli pildistada nii, et nähtav oleks vasak külg ning kogu kala ninast sabani paikneks mõõdulindil. Selle nõude vastu eksisid isegi vanad ja kogenud kalamehed, kõvad võistlejad. Patustati veel ka sellega, et püüti keelualas – eriti sügisel on paljude jõgede ja ojade suudmetes 500-meetrine keeluala. Jälgige, kus te püüate!
Noored ja naised näitasid visadust
Kuigi Haugikuningal eraldi noortearvestust ei olnud, sest tegemist on meeskondliku võistlusega, oli stardis arvestatav hulk noori kalastajaid. Harjumaalt osales koguni kolm noorte võistkonda. Seekord küll kala tabelisse kirja ei saadud, kuid loosiauhindadega läks noortel hästi. Veelgi enam – võistluse suurima kala püüdis just noor kalastaja Steffen Veskilt. See 104 cm pikkune haug osutus päeva pikimaks ning aitas ka MMS Fishingu meeskonnal, kuhu Steffen kuulus, võistluse võita.
Stardis oli ka kaks naist, kes mõlemad said kätte korralikud kalad. Ühel neist läks väga suur haug paadi juures otsast ära, teisel õnnestus aga kätte saada 94 cm pikkune haug. Selle eest kuulus talle ka parima naisvõistleja eriauhind. Nii noored kui ka naised näitasid, et visadust ja püügioskusi neil jagub.
Esikolmiku kohad selgusid väga väikeste vahedega
Õhtuks hakkasid võistlejad sadamasse tagasi jõudma. Pika ja jaheda võistluspäeva järel ootas merelt tulijad soe supp, mis aitas külma kontidest välja saada. Pärast kehakinnitamist jõuti autasustamiseni.
Võistluse lõpus oli tabeli eesotsas seis äärmiselt tihe ning eriti põnevaks kujunes heitlus kolmanda ja neljanda koha pärast. Mõlema võistkonna püütud kalade kogupikkus oli täpselt sama, kuid kolmandale kohale tulnud tiimil oli suurim kala ühe sentimeetri võrra pikem. See saigi poodiumikoha otsustamisel määravaks.
Neljanda koha saavutas Rustika Landid, kelle püütud viie pikima haugi kogupikkus oli 411 cm.. Kuna neljas koht tähendab tavaliselt, et jäädakse esimesena auhinnata, otsustasid korraldajad ka neile väikese meenekoti anda. Kolmanda koha saavutas Team Favorite Fishing Estonia (samuti 411 cm) ning teiseks tuli Sälikud (418 cm). Värati Haugikuningas 2026 võitjaks krooniti MMS Fishing (431 cm).
MTÜ Seikle Kalal tänab kõiki võistlejaid, toetajaid ja sponsoreid, kes võistluse toimumisele kaasa aitasid.
Võistluse lõpliku paremusjärjestuse leiab siit.
Seotud lood
Praktiline juhend spinningumehele, kuidas püüda haugi eri aastaaegadel
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Hetkel kuum
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele