Miks silikoonlandid karbis kokku sulavad ja kuidas seda vältida?
„See on täielik p!?k, sulas mul landikarbis teistega kokku,“ lugesin äsja ühe pahase kalamehe tagasisidet kalastusvarustuse veebipoe Mahlfishing.com postitusele, milles tutvustati soomlaste innovatiivse pehmete lantide tootja Kuore toodangut. Paraku näitas kirjutaja sotsiaalmeedias pahandades avalikkusele oma rumalust – ta võinuks teada, et landid sulasid kokku tema isikliku teadmatuse, mitte soomlastest landimeistrite mitterahuldava töö tõttu.
Seotud lood
Lugeja küsimusele säratulede utiliseerimise kohta vastab Transpordiameti kommunikatsiooniosakonna kommunikatsiooniekspert Karl-Joosep Küngas.
Lõhereis Põhja-Norra ei tähenda ainult püüki, vaid ka pikka sõitu, telgis elamist, jõgede ja püügireeglite tundmaõppimist ning pidevat oludega kohanemist. Laur Tammeorg ja Emil Šehali võtsid juulis ette 12-päevase retke Finnmarki lõhevetele, mille jooksul püüti kahel jõel ning tabati mitmeid ilusaid kalu. Kui palju selline reis maksab, millised putukad töötasid ja mida tasub Norra jõgedele minnes arvesse võtta, saab lugeda sellest reisikirjast.
Kalastustarvete poodides on saadaval lõputu hulk väikeseid silikoonvõdikuid, mis kõik sobivad ahvenate püüdmiseks. Kalastaja võttis kaasa suure kotitäie jigisid ja sõitis Hiiumaale, et need sealsete sadamate kalakülluses järele proovida ja püügitulemuste põhjal järeldusi teha.
Tunnistan ausalt, et nii 6-7 aastat tagasi kujutasin kohakala ette jõepõhjas palginoti või suure kivi taga redutava elukana, kes, nagu krokodill, aeg-ajalt peidupaigast välja tuleb, et suupisteks mõni kala napsata, ning siis pelgupaika naaseb, et kõhutäit seedida. Nüüd, uute teadusuuringute ning kaaskalameeste live-anduriga tehtud vaatluste valguses, saan aru, kui naeruväärselt vale mu ettekujutus oli.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele