Põhja- ja idatuulega kala ei võta. Mida me selle põhjustest teame?
Sõidad paadiga, kala on kajaloodi ekraanilt selgelt näha ja lant liigub tema nina eest läbi, aga võttu ei järgne. Parajasti puhub põhja- või idatuul annab kalamehele küll mugava selgituse, kuid jätab vastamata kõige huvitavama küsimuse – mis nende ilmakaarte tuulega vee all toimub, et kala muutub passiivseks ning lõpetab toitumise? Teadusuuringud aitavad selgitada mõningaid võimalikke põhjuseid.
Seotud lood
Rootsi teadlased alustasid Gävle lahes ulatuslikku välikatset, mis peaks andma vastuse kaua vaidlusi tekitanud küsimusele: kas kormoranide arvukuse vähendamine aitab rannikumere kalavarudel ja eriti meriforellil taastuda?
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
Pärnu kunagisest ahvenarikkusest on alles vaid riismed. Mis on juhtunud? Kalastaja küsimustele vastas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja Redik Eschbaum.
Varem püüdmata järvel tehtud kolmeaastane katse näitas, et kalad võivad õppida õngesööta vältima nii mõne püügipäeva jooksul kui ka pikemaks ajaks. Eriti kiirelt näisid haugid tundma õppivat erksavärvilisi kummilante. Uuringu tulemus selgitab, miks suure püügikoormusega järv võib osutuda püügi mõttes viletsaks ka siis, kui seal tegelikult on haugi palju.
Sügisel võib ahvenaparv püsida väikesel alal, kuid jigiga saad ainult üksikuid togimisi. Dropshot-rakendus võimaldab jätta raskuse põhja ja hoida peibutist ahvena kõrgusel peaaegu ühes kohas. See annab püügiks teistsuguse võimaluse – tingimusel, et peibutis on seatud õigele kõrgusele ja püüdja ei sikuta seda liiga kiiresti parvest välja.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
6
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
TÜ Kliinikumi Lastefondile annetati 1520 eurot!
Bernhard Bernsteinist ja Eesti esimesest landitööstusest
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele