Rootslased teevad katse ja mõõdavad, kas kormoranide küttimine suurendab meriforelli arvukust
Rootsi teadlased alustasid Gävle lahes ulatuslikku välikatset, mis peaks andma vastuse kaua vaidlusi tekitanud küsimusele: kas kormoranide arvukuse vähendamine aitab rannikumere kalavarudel ja eriti meriforellil taastuda?
Rootsi põllumajandusülikooli SLU juhitavas uuringus vähendatakse kormoranide arvukust Testeboåni, Dalälveni ja Gävle lahe piirkonnas. Samal ajal jälgitakse märgistatud meriforellide ellujäämist ning seda, kui palju kalu jõuab hiljem Dalälveni kudema tagasi. Uuring on osa Rootsi valitsuse tellitud laiemast programmist, milles vaadeldakse hüljeste ja kormoranide mõju rannikumere kalavarudele. Projekt kestab 2028. aastani.
Kormoranikolooniatest on leitud hulgaliselt kalamärgiseid
Dalälvenisse lastud lõhe- ja forellinoorukeid on PIT-märgistega tähistatud juba alates 2017. aastast. Kormoranikolooniaid uurides on teadlased leidnud suurel hulgal neid märgiseid, mis kinnitab, et märkimisväärne osa merre laskuvatest smoltidest leiab oma otsa kormoranide noka vahel.
Sellest üksi aga ei piisa, et teada, kui oluline kormoranide mõju meriforelli asurkonnale on. Nüüd soovivadki rootslased teada saada, mil määral kormoranide arvukuse piiramine täiskasvanud meriforellide tagasirännet kudealadele parandaks. Selle seose kontrollimiseks märgistasid Rootsi teadlased tänavu kevadel 10 000 meriforelli. Märgised võimaldavad jälgida nii kalade sattumist kormoranide toidulauale kui ka nende hilisemat tagasipöördumist Dalälveni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küttimine on osa katsest
Kormoranide mõju vähendamiseks hakatakse kormorane kolooniate ümbruses küttima. Sellele lisaks õlitatakse kormoranide mune ning vajadusel ka peletatakse linde. Kormoranijahti hakkavad pidama projektis osalema määratud ja vastava väljaõppe saanud jahimehed. Rootslaste kalastusväljaande Sportfiskarna teatel on Gävle lahe piirkonnas kormoranijahi koolituse läbinud üle saja inimese.
Projekti käigus on viie aasta jooksul luba küttida kuni 17 500 kormorani. Samal ajal loendavad ornitoloogid kormorane ja teisi rannikulinde, et hinnata meetmete mõju ülejäänud linnustikule. Kalavarude muutusi mõõdetakse märgistamise, katsepüükide ja tagasirände jälgimise abil. Kormoranikolooniatest otsitakse kalamärgiseid igal aastal.
Kuigi kohalikud rannakalurid on teatanud, et varasemad kaitsejahid juba on kormoranide arvukust vähendanud ja kalasaaki suurendanud, ütlevad teadlased, et järelduste tegemisega ei tohi kiirustada. SLU rõhutab, et kalavarude muutumise usaldusväärseks hindamiseks kulub mitu aastat. Paralleelselt tuleb arvestada veeolude, muu püügikoormuse, kalade asustamise ja teiste röövloomade mõjuga.