Rootslased teevad katse ja mõõdavad, kas kormoranide küttimine suurendab meriforelli arvukust
Eesti Kalastusklubide Liit
Rootsi põllumajandusülikooli SLU juhitavas uuringus vähendatakse kormoranide arvukust Testeboåni, Dalälveni ja Gävle lahe piirkonnas. Samal ajal jälgitakse märgistatud meriforellide ellujäämist ning seda, kui palju kalu jõuab hiljem Dalälveni kudema tagasi. Uuring on osa Rootsi valitsuse tellitud laiemast programmist, milles vaadeldakse hüljeste ja kormoranide mõju rannikumere kalavarudele. Projekt kestab 2028. aastani.
Kormoranikolooniatest on leitud hulgaliselt kalamärgiseid
Dalälvenisse lastud lõhe- ja forellinoorukeid on PIT-märgistega tähistatud juba alates 2017. aastast. Kormoranikolooniaid uurides on teadlased leidnud suurel hulgal neid märgiseid, mis kinnitab, et märkimisväärne osa merre laskuvatest smoltidest leiab oma otsa kormoranide noka vahel.
Sellest üksi aga ei piisa, et teada, kui oluline kormoranide mõju meriforelli asurkonnale on. Nüüd soovivadki rootslased teada saada, mil määral kormoranide arvukuse piiramine täiskasvanud meriforellide tagasirännet kudealadele parandaks. Selle seose kontrollimiseks märgistasid Rootsi teadlased tänavu kevadel 10 000 meriforelli. Märgised võimaldavad jälgida nii kalade sattumist kormoranide toidulauale kui ka nende hilisemat tagasipöördumist Dalälveni.
Küttimine on osa katsest
Kormoranide mõju vähendamiseks hakatakse kormorane kolooniate ümbruses küttima. Sellele lisaks õlitatakse kormoranide mune ning vajadusel ka peletatakse linde. Kormoranijahti hakkavad pidama projektis osalema määratud ja vastava väljaõppe saanud jahimehed. Rootslaste kalastusväljaande Sportfiskarna teatel on Gävle lahe piirkonnas kormoranijahi koolituse läbinud üle saja inimese.
Projekti käigus on viie aasta jooksul luba küttida kuni 17 500 kormorani. Samal ajal loendavad ornitoloogid kormorane ja teisi rannikulinde, et hinnata meetmete mõju ülejäänud linnustikule. Kalavarude muutusi mõõdetakse märgistamise, katsepüükide ja tagasirände jälgimise abil. Kormoranikolooniatest otsitakse kalamärgiseid igal aastal.
Kuigi kohalikud rannakalurid on teatanud, et varasemad kaitsejahid juba on kormoranide arvukust vähendanud ja kalasaaki suurendanud, ütlevad teadlased, et järelduste tegemisega ei tohi kiirustada. SLU rõhutab, et kalavarude muutumise usaldusväärseks hindamiseks kulub mitu aastat. Paralleelselt tuleb arvestada veeolude, muu püügikoormuse, kalade asustamise ja teiste röövloomade mõjuga.
Seotud lood
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
6
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Nipid ja nõksud
Viimased lood
10 aastaga kasvas koha kudekari rohkem kui kümme korda
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele