Otoliitide keemiline analüüs näitas, et ühe suve vanusena asustatud siig moodustab üheksa kümnendikku Soome lahe siiasaagist. Teadlased hoiatavad, et siiavaru sõltub liiga kitsast kasvatusbaasist.
Merisiig, ladina keeli Coregonus lavaretus lavaretus L. See isend on püütud talvel Pärnu jõe alamjooksult.
  • Merisiig, ladina keeli Coregonus lavaretus lavaretus L. See isend on püütud talvel Pärnu jõe alamjooksult.
  • Foto: Rain Erala
Soomlaste loodusvarakeskuse Luke värske uuring näitab, et ligikaudu üheksa kümnendikku Soome lahe siiasaagist moodustavad kalad, kes on lastud merre ühe suve vanuste noorkaladena. Soome rannikul on viimastel aastatel püütud 90–100 tonni siiga aastas.
Tulemus ei tähenda, et looduslikul teel paljunev siig oleks kadunud. Küll aga näitab see, kui tugevasti sõltub praegune siiasaak inimese tegevusest. Uuringus analüüsiti 248 kala kuulmekivi ehk otoliidi koostist. Kasvanduses sööda kaudu noorkalale antud strontsiumimärgis jätab otoliiti jälje, mille järgi saab hiljem eristada ühe suve vanusena asustatud kala looduslikust või vastkoorununa merre lastud kalast.

Idas domineeris asustatud kala

Kymijõe Langinkoskenhaara piirkonnast kogutud valimis oli 92% siigadest ühe suve vanusena asustatud. Soome lahe lääneosa võrdlusvalimis olid asustatud aga eranditult kõik saagis olnud siiad. Erandlikum oli Pyhtää nn välissaarte piirkond, kus üle veerandi saagist moodustas meres kudev siig. Usutavasti tähendab see, et teatud piirkondades võib loodusliku kala osatähtsus olla oluliselt suurem kui Soome lahes keskmiselt.
Tagasi Kalastaja esilehele