Merisiig kuulub lõheliste seltsi ning lõhilaste sugukonda ja on külmalembene riimveeline poolsiirdekala. Tänu külmalembusele viibib ta Tallinna lahes püütavates piirkondades sügisest kevadeni, suveks taandub aga avavette ning tema tabamine harrastuslike vahenditega muutub keeruliseks.
Seotud lood
Siiatonka rakenduse juures on oluline kasutada pealiinil libisevat tina, sest siig on ettevaatlik kala ning sülitab takistust või vastupanu tundes sööda kohe suust välja. Oluline nipp on ka see, et püügile pandud tonka pealiin ei tohiks olla pingule keritud.
Hõrk superdelikatess; mida suurem siig, seda maitsvam tulemus. Aurutamine võib esmapilgul tunduda justkui vääriskala raiskamisena, aga tegelikult on asjad risti vastupidi – sedavõrd hõrku rooga saabki valmistada ainult hõrgust vääriskalast.
Hulkharjasusside sugukonda kuuluv harjasliimukas (lad Hediste diversicolor) on enamikele kalameestele täiesti tundmatu tegelane ja ega suuremal osal õngemeestest selle mere-elukaga õigupoolest puutepunkti polegi. Kui kalamees just andunud merisiiakütt ei juhtu olema, sest harjasliimukas teeb suuri tegusid nimelt sügisesel siiapüügil.
Siig, täpsema nimetusega merisiig (lad Coregonus lavaretus lavaretus) on üks esimesi kalu, keda kevadel vabast veest püüda saab.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
3
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
6
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Viimased lood
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele