Väike kala, suur isu: kuidas püüda ja valmistada ümarmudilat
Ümarmudila arvukus meie rannikumeres on tänaseks nii suureks paisunud, et seda kala on juba mõnda aega võimalik püüda ka harrastuslike vahenditega. Ümarmudilapüük ei nõua kallist varustust ega keerulisi võtteid ning pannil võib sellest esialgu inetu välimusega kalast saada tõeline maiuspala. Selles loos vaatamegi, kuidas ja millega ümarmudilat püüda ja mida sellest kalast hiljem köögis teha annab.
Seotud lood
Jutt käib siis loomulikult kaladest. On ju olnud rõõmustavaks uudiseks, et meie kohalik ahven ümarmudilat kahe suupoolega pistab, samal ajal kui lestal jääb toidukonkurentsi tõttu toidulaud kesisemaks. Kormoranidele maitseb ümarmudil samuti ja seda söövad ka inimesed. Teadlased võtsid vee all toimuva uuringuga kokku.
Meie vetes paksu pahandust teinud ja nüüdseks kindlalt siinses meres kanda kinnitanud inetust kalast saab maitsva aasiapärase roa.
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Kuidas tänavu kevadel särge ja säinast tuleb? Kas maikuus ikka haugi jagub? Kui palju sel aastal Pärnu jões koha võib olla? Kas suve teises pooles merest ahvenat saab püüda?
Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Kalakohad
Ööussist silmutükini: kümme toimivat sööta sügiseseks lutsupüügiks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele