Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Markus Vetemaa: ökoloogilises mõttes pole Eestis olemas õigemat toitu kui meres kasvanud looduslik kala
Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.
Seotud lood
Latikal ja tõugjal läheb Emajõe jõgikonnas hästi, kuid kõigi kalaliikide olukord roosiline ei ole.
TÜ Eesti Mereinstituudi nooremteadur Gerli Albert (29) on õppinud rakendusbioloogiat, veekogude ökoloogiat ja hüdrobioloogiat ning tal on magistrikraad fütoplanktoni uurimise alal. Ent ta on ka kirglik kalastaja, kes peab selleks, et töö ja elu normaalselt sujuks, end vähemalt korra nädalas kalavetel laadimas käima.
Aktiivne kaitseliitlane teenib leiba IT-alal ning püüab mõnuga kala.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele