Markus Vetemaa: ökoloogilises mõttes pole Eestis olemas õigemat toitu kui meres kasvanud looduslik kala
Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.
Kalastaja kohtus Markusega märtsi alguses ning kasutas juhust, et esitada talle hulk harrastuskalastajaid huvitavaid küsimusi.
Seotud lood
Latikal ja tõugjal läheb Emajõe jõgikonnas hästi, kuid kõigi kalaliikide olukord roosiline ei ole.
TÜ Eesti Mereinstituudi nooremteadur Gerli Albert (29) on õppinud rakendusbioloogiat, veekogude ökoloogiat ja hüdrobioloogiat ning tal on magistrikraad fütoplanktoni uurimise alal. Ent ta on ka kirglik kalastaja, kes peab selleks, et töö ja elu normaalselt sujuks, end vähemalt korra nädalas kalavetel laadimas käima.
Aktiivne kaitseliitlane teenib leiba IT-alal ning püüab mõnuga kala.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
3
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
6
Viimased lood
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Suured siiad, säinad ja latikad panevad sportlased proovile
Kalakohad
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Mida on tarvis teada, et jääalune unnapüük poleks igav passimine
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele