Gerli Albert eelistab kalal kuulata vaikust

TÜ Eesti Mereinstituudi nooremteadur Gerli Albert (29) on õppinud rakendusbioloogiat, veekogude ökoloogiat ja hüdrobioloogiat ning tal on magistrikraad fütoplanktoni uurimise alal. Ent ta on ka kirglik kalastaja, kes peab selleks, et töö ja elu normaalselt sujuks, end vähemalt korra nädalas kalavetel laadimas käima.

Ralf MaeKalastaja toimetaja

Gerli Albert eelistab kalal kuulata vaikust

Lisa Kalastaja Google’is eelistatud allikaks

Nii näed Google’is meie lugusid sagedamini.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

21.11.24, 22:10

Meelis Tambets: jõgesid lõhkuv hüdroenergeetika ei lahenda meil ühtegi energiaprobleemi

Latikal ja tõugjal läheb Emajõe jõgikonnas hästi, kuid kõigi kalaliikide olukord roosiline ei ole.

31.03.21, 14:57

Markus Vetemaa: ökoloogilises mõttes pole Eestis olemas õigemat toitu kui meres kasvanud looduslik kala

Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.

22.01.24, 17:15

Laur Tammeorg jõuab tulemusteni läbi töökuse

Vigastus välistas ühe suure kire - jalgpalliga - tegelemise. Teine suur kirg - kalapüük - jäi alles.

ST

15.10.26, 16:27

Kalastusvarustus kaasa ja linnast välja: mida pakub uus Kia Seltos?

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.

Enimloetud

1

Eesti koondis tõusis spinningupüügi MMi teise päevaga 6. kohale

2

15. oktoobrist algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda

Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?

3

Kalaradar, 42. nädal: spinningupüügi MM kalarohkel Tisza jõel, Narva lõhed, Hiiumaa lestad ja säinad, Pärnu ahvenad ja kohad, meriforell, Peipsi

4

Kahekordne MM-kuld Andrus Käpp: kui kala ei võta, tuleb teada, kuhu edasi minna

Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki

5

Meriforellipüük Sven Laaneti moodi: vali õige koht ja lase kalal tulla

6

ST

Kalastusvarustus kaasa ja linnast välja: mida pakub uus Kia Seltos?

Nipid ja nõksud

Atraktorid peibutussöödas

Atraktorid peibutussöödas

Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: rakenduse voolus pidurdamine suurendab võttude arvu hüppeliselt

Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: rakenduse voolus pidurdamine suurendab võttude arvu hüppeliselt

Release Rig vähendab otsast läinud kalade arvu minimaalseks

Release Rig vähendab otsast läinud kalade arvu minimaalseks

Koha lööb lanti, aga ära ei võta. Mida teha, et kontaktid paremini ära realiseerida?

Koha lööb lanti, aga ära ei võta. Mida teha, et kontaktid paremini ära realiseerida?

Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: mida teha, kui metallist kirptirgud said otsa

Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: mida teha, kui metallist kirptirgud said otsa

Pimedate õhtute kanalid, II osa

Pimedate õhtute kanalid, II osa

Rohkem nippe ja nõkse

Viimased lood

Nõmme väikesest töökojast kalastusajaloo lehekülgedele

Bernhard Bernsteinist ja Eesti esimesest landitööstusest

Millest kirjutas Kalastaja 30 aastat tagasi?

Eesti tuli 2026. aasta spinningupüügi MMil viiendaks

Kuld Ungarile, hõbe Lätile ning pronks Tšehhile

Muudame maitsva veel maitsvamaks: ahjulõhe teriyaki-sinepikastmes

Kust ja kuidas leida sügisel üles väikese jõe suured ahvenad?

Eesti koondis tõusis spinningupüügi MMi teise päevaga 6. kohale

Määruse eelnõu kaotab kohatrollimise keelu Pärnu lahel ning avardab forellipüügi võimalusi

Kalaradar, 42. nädal: spinningupüügi MM kalarohkel Tisza jõel, Narva lõhed, Hiiumaa lestad ja säinad, Pärnu ahvenad ja kohad, meriforell, Peipsi

Rohkem lugusid

Kalakohad

Kalaradar, 42. nädal: spinningupüügi MM kalarohkel Tisza jõel, Narva lõhed, Hiiumaa lestad ja säinad, Pärnu ahvenad ja kohad, meriforell, Peipsi

Kalaradar, 42. nädal: spinningupüügi MM kalarohkel Tisza jõel, Narva lõhed, Hiiumaa lestad ja säinad, Pärnu ahvenad ja kohad, meriforell, Peipsi

Kalastuskaupade kaupluse Kalastus.eu juht Marko Maisa tabas 8. oktoobril Narva jõest kena 9,3 kg kaalunud emase lõhe.

Kalaradar, 41. nädal: Narva lõhed, Eesti koondise kalarohked MM-treeningud Ungaris, rannikumere püügid, Peipsi ja Emajõgi

Kalastaja Kalaradar nr 18: võistluspüügi saladused kahekordse maailmameistriga

Kalastaja Kalaradar nr 18: võistluspüügi saladused kahekordse maailmameistriga

Uus Mahlfishing Predator Cupi ahvenarekord on 48 sentimeetrit. Kala tabas lätlaste võistkond M Pro Series Latvia.

Kalaradar, 40. nädal: rekordahven, suured haugid, luts, lõhe, Peipsi ja Pärnu saagid, Emajõe latikad

Peipsi kivivared, kajakad ja küürakad ahvenad

Peipsi kivivared, kajakad ja küürakad ahvenad

Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda

Kalaradar, 39. nädal: fantastilised mereahvenad, Peipsi ja Pärnu saagid, Põltsamaa jõgi, fiidripüügi meistrivõistlused, Emajõe latikad

Kalaradar, 39. nädal: fantastilised mereahvenad, Peipsi ja Pärnu saagid, Põltsamaa jõgi, fiidripüügi meistrivõistlused, Emajõe latikad

Veel kalakohti

See mõistlikus mõõdus ahven on püütult sügisel ühelt Soomaa jõelt.

Kust ja kuidas leida sügisel üles väikese jõe suured ahvenad?

Kalastaja toimetaja Ralf Mae (paremal), Kalaradari saatejuht Rain Erala (keskel) ning Kalastaja väljaandja Rain Väät.

Kalastaja Kalaradar nr 19: kuidas väikese jõe suured ahvenad kätte saada?

Kahekordne meeskondlik spinningupüügi MM-kulla võitja Andrus Käpp ühega oma trofeedest.

Kahekordne MM-kuld Andrus Käpp: kui kala ei võta, tuleb teada, kuhu edasi minna

Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki

Mida teha, kui haug jälitab lanti, aga ei haara?

Mida teha, kui haug jälitab lanti, aga ei haara?

Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks

Rohkem kogemuslugusid

Seadus

Uue määrusega on muuhulgas kavas kaotada Esna jõe lähte ja Sargvere peakraavi vahelisel lõigul kehtinud aastaringne kalapüügikeeld.

Määruse eelnõu kaotab kohatrollimise keelu Pärnu lahel ning avardab forellipüügi võimalusi

15. oktoobrist algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda

15. oktoobrist algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda

Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?

Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil oktoobris

Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil oktoobris

2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt

Mõne aasta pärast Euroopa Liidus enam pliist kalastusraskusi müüa ei tohi.

Pliiraskused kaovad ELis müügilt, kalastuskastis olevaid võib edasi kasutada

Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil septembris

Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil septembris

Lugeja küsib: millised on hetkel Pärnus kehtivad kalastusreeglid ahvenale ja kohale?

Lugeja küsib: millised on hetkel Pärnus kehtivad kalastusreeglid ahvenale ja kohale?

Rohkem seadustest

Keskkond

Paisude varjatud mõjud kalastikule

Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks

Maaparandustööd rikuvad Eesti jõed

Teadlased valmistasid kalade lõpustest inspireeritud mikroplasti filtri

Kormoranide olukorrast ja 2025. aasta tegevustest nende ohjamisel

2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala

Mõtteid forelli taastootmise tingimuste parandamise vajadustest ja võimalustest

Kormorani lisamine EL linnudirektiivi II lisasse avardaks tema ohjamise võimalusi

Kahe olulise forellijõe ülemjooksul asuvad järved saavad lähiaastatel looduslähedased kalapääsud

Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel

Meie vete võõrliike: ameerika kammloom suuremat osa Läänemerd ei ohusta

Rohkem keskkonnast

Tagasi Kalastaja esilehele

Mine

© AS Äripäev 2000-2026