Kalaradar, 46. nädal: väga suured kohad ja mereahvenad, meriforelli tippaeg, Hiiumaa lestad ja räimed, Emajõe luts, Pärnu koha ja Peipsi ahven

Suures pildis saab lutsupüügi jagada kaheks – püük vabast veest ja jääalune püük. Selles loos vaatleme lähemalt hilissügisest püüki jäävabast veest ning keskendume lutsupüügi eripäradele mereühendusega jõgedes, kus toimub lutsu kuderänne. Samas kehtib see suuresti ka kõigil teistel jõgedel, kus lutsu esineb.

Kas jigil ja jigil on vahe või võtab ahven sügisel peaaegu kõike, mida pakutakse? Kalastaja uuris kogenud ahvenapüüdjatelt, millised võdikud neil aasta parimal ahvenaajal enim püügiaega saavad ning kuidas nendega püüda.

20. oktoobrist algas lõhe ja meriforelli kudeaegne püügikeeld. Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad markantsemaid juhtumeid, millega neil töö käigus kokku on tulnud puutuda.

Kas sinu 0,12 mm-ne punutud nöör on tõesti nii peenike, nagu pakend lubab? Üksnes millimeetrite järgi nööri valimine on ajale jalgu jäänud: sama jämedusnäidu taga võivad peituda üsna erinevad nöörid. PE-number ja tegelik tõmbetugevus annavad võrdlemiseks ja otsustamiseks parema aluse. Näitame, kuidas neid hinnata, et oskaksid järgmise nööri ostmise ajal valida just sinu püügi jaoks sobiva, piisavalt peenikese ja tugeva nööri.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.