Sügisese lutsupüügi kõige olulisem edutegur on püügikoht
Suures pildis saab lutsupüügi jagada kaheks – püük vabast veest ja jääalune püük. Selles loos vaatleme lähemalt hilissügisest püüki jäävabast veest ning keskendume lutsupüügi eripäradele mereühendusega jõgedes, kus toimub lutsu kuderänne. Samas kehtib see suuresti ka kõigil teistel jõgedel, kus lutsu esineb.
Merekala jõkke sisenemist mõjutab ilm
Seotud lood
Kui talv on soe ja jääd pole, haara tonkad ja mine püüa lutsu!
Kust ja millal hilissügisel ja jäävabal talvel lutsu püüda ning mida peaks kindlasti teadma, et see tegevus osutuks ka edukaks? Kas kuderändel oleva lutsu käitumises eksisteerib ka mingi loogika või on tähtis ainult vedamine? Georg Semenovski teab vastuseid.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud.
Eesti asub kalade poolest huvitavas piirakonnas – meil on siin nii klassikaliselt külmaveelisi (nt siig) kui ka soojematelt laiuskraadidelt pärinevaid kalu (nt hõbekoger). Suur osa Eesti kalaliikidest on mingil perioodil meile sisserännanud: siig pea 14 000 aastat tagasi Põhja-Jäämerest ning hõbekoger 1950ndatel inimese abiga kes-teab-kust (hõbekogre ürgkodu on Ida-Aasia). Sellepärast on loomulik, et siin elavad kalaliigid elavad ka talve üle erinevalt. Kellele külm ja pime jääalune elu paremini passib ja kellele mitte?
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Enimloetud
1
2
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
3
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
6
Väinamere, Liivi lahe, avamere ja Soome lahe värske seis teadlaste pilgu läbi
Viimased lood
Teadlaste sõnum kaluritele: püüniste arvu tuleb kuni 79% vähendada
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Kalakohad
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala ülesvoolu liikumise tempodest ja neile vastavatest püügilõikudest õngitseja pilguga
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Kala on alati kusagil olemas. Kalamehe ülesanne on taibata, kus
Seadus
Enim kalastuskaarte osteti nakkevõrguga püügiks, sügiseseks lõhepüügiks jõgedes ja looduskaitsealadele
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele