Põhja-Norra ookeanipüük: varustusest kala käitlemiseni
Kalastaja poole on pöördunud mitu Põhja-Norra ookeanile kalale minejat ja tundnud huvi, et kas keegi kogenum mees võtaks kätte ja kirjutaks nii varustuse kui muude oluliste momentide kohta ühe hea kokkuvõtliku artikli. Norra ookeanipüügi veteranil Alvar Heistel oligi üks niisugune tekst valmis kirjutatud.
Alustada tuleks tõdemusest, et igaühel on varustuse suhtes omad eelistused. Kes on korduvalt ookeanil käinud, on enamasti proovinud mitmeid ritvu ja rulle, suhelnud paljudega, uudistanud teiste varustust, vestelnud teiste Norras käijatega jne – sealt arenebki oma ideaalse Norra komplekti otsimise lõputu haigus. Algaja ehk esmamineja saab oma püügikomplekti kokku sõprade ja tuttavate jutu põhjal, kirjandusest ja internetist infot otsides, uurides ja rahakotiga nõu pidades. Tihti ei kujutata algul ettegi, kuidas ookeanipüük välja näeb või mida üks või teine asi päriselt tähendab. Ühest tõde varustuse osas pole. On vahemik, mis on enamike poolt heaks kiidetud ja osad reeglid on ka selleks, et neid rikkuda. Üks võimalus on minna esimesel korral odava või laenatud varustusega, et siis järgmisel korral osata juba midagi kindlat tahta.
Seotud lood
Hea pildimaterjaliga lahelugemine nädalavahetuseks
Põhja-Norra on müstiline ja salakaval magnet. Seal justkui kalibreeritakse ära sinu sisemine kompass – kes korra sinna on sattunud, tahab ikka ja jälle tagasi. Kui soovite otsustada, et kas tulevikus sellest lummusest hoiduda või mitte, lugege läbi alljärgnev lugu.
Kohustuslik lugemine igaühele, kes Põhja-Norra kalale plaanib minna
Igal aastal sõidab aina enam kalastajaid Põhja-Norrasse, et nautida ookeanipüüki ja saada osa sealsetest rikkalikest kalavarudest. Ehkki kala on Norra vetes tõepoolest palju, eeldab korraliku tulemuse tegemine ka sealses „kalasupis“ eelteadmisi nii püügivarustuse kui mere ning selles toimuvate protsesside osas. Alljärgnev tekst põhineb dr Ole-Petter Pederseni ettekandel Norra kalapüügihuviliste kokkutulekul Raplamaal oktoobris 2011 ning räägib sellest, mis toimub Põhja-Norra ookeanil erinevatel aastaaegadel kalamehele olulises võtmes. Lühidalt leiavad käsitlemist ka muud teemaga haakuvad huvipakkuvad momendid.
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?
Loe, kuidas saada Põhja-Norrast suuri paltuseid
Põhja-Norra rannikul Barentsi mere külmades vetes oli trolling pikka aega suhteliselt vähelevinud kalastusviis, ent viimase paarikümne aastaga on selle populaarsus hüppeliselt kasvanud ning saagid suurenenud. Kõige ihaldatum püügiobjekt on mõistagi paltus.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele