Kalastaja Kalaradar nr 3: suure haugi mõttemaailm
Kevad annab võimalusi. Haug liigub madalasse ja muutub püütavaks. Küsimus pole selles, kas vees ujub kümnekilone kala – ujub küll. Küsimus on selles, kas sina oled õigel hetkel õiges kohas ja teed õiged otsused. Kalaradari podcastis võtavad kolmekordne maailmameister Ivo Sööt ja haugipüügivõistluse Lucky John Jerkfest peakorraldaja Erkki Mäeväli suure haugi püügi pulkadeks lahti ning teevad seda ausalt, otse ja ilma ilustamata.
Kui rääkida konkreetsetest püügikohtadest, siis ei ole Eestis tegelikult „ühte õiget“ vett. Rannikumeri pakub tohutut potentsiaali, eriti just madalates lahesoppides ja nende servades. Jõgedes hoiab haug madalate ja sügavamate alade piirile, jäädes kudemispaikade lähedusse. Järvede puhul on pilt veelgi lihtsam – kogemus näitab, et praktiliselt igas veekogus võib ujuda kümnekilone haug. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas ta seal on, vaid millal ja kuidas ta võtab.
Just see „millal“ on sageli määravam kui „kus“. Haug võib olla konkreetses sopis olemas, kuid täiesti passiivne. Tund aega hiljem võib sama koht elama hakata. Seetõttu rõhutavad kogenud püüdjad, et tuleb olla kannatlik – suur kala ei pruugi endast kohe märku anda.
Kuula saadet siit:
Kui soovid, et uuriksime oma podcastis mõnd just sinule huvi pakkuvat teemat või küsimust, siis kirjuta meile aadressil [email protected].
Seotud lood
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Enimloetud
3
Kuidas õppida merd lugema
4
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
5
10 hea käega haugikütti kirjeldavad oma kolme lemmikut
Viimased lood
Kalakohad
Ermistu, Kariste, Lõõdla, Muti, Mäeküla, Pulli, Tõhela, Õisu
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele