TEADUS
27.04.26, 07:30

Võrtsjärve värske ülevaade: tugev koha, võimas latikas, habras haug

Värske Eesti Maaülikooli aruanne näitab, et 2025. aasta oli Võrtsjärvel hea. Järvest püüti kokku 270,9 tonni kala, mis oli viimase 15 aasta kõrgeim kogusaak. Eriti paistsid silma koha ja latikas. Järve haugipopulatsioon näitab küll paranemise märke, kuid teadlased on ses suhtes ettevaatlikud.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

kuidas 2025. aasta mõjutas Võrtsjärve kalastikku;
miks oli kohakala saak Võrtsjärves ajaloo kõrgeim;
millised tegurid mõjutavad latikasaaki ja miks nõudlus on tähtis.

Rain VäätKalastaja vastutav väljaandja

Loe AI kokkuvõtet

2025. aasta sügisel Võrtsjärvel peetud spinningupüügi maailmameistrivõistlused võitis Rumeenia koondis, kes püüdis haugi. Hõbemedali võitnud eestlased keskendusid kohapüügile ning pronksi koju viinud leedukad ahvenajahile.

2025. aasta sügisel Võrtsjärvel peetud spinningupüügi maailmameistrivõistlused võitis Rumeenia koondis, kes püüdis haugi. Hõbemedali võitnud eestlased keskendusid kohapüügile ning pronksi koju viinud leedukad ahvenajahile.
Foto: Gerthrud Grents

2025. aastal püüdsid kutselised kalurid Võrtsjärvest kokku 270,9 tonni kala. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kogusaak lausa 41 protsenti. Koha saak tõusis 128,3 tonnini, haugi saak 19,7 tonnini ja latika saak 61 tonnini. Angerjasaak püsis samuti väga kõrgel tasemel. Uuringu autorid märgivad siiski, et osa erakordselt järsust kasvust võis tulla sellest, et PERK-i kasutuselevõtt tõi kaasa täpsema saakide registreerimise. Samas lisavad nad, et saagikasvu taga oli vaieldamatult ka kohavaru väga hea seis.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood

10.04.26, 06:45

Ahven, koha ja haug: rannikumere kalavarul ei lasta taastuda

Kala on, aga mitte kauaks: püüame selle kiiresti välja

Kalavarudest rääkides armastatakse kasutada üht suurt ja mugavat seletust. Kord süüdistatakse kormorane, kord ebasobivat ilma, siis hülgeid või kalureid ning vahelduseks ka ametnikke. Tegelik pilt, mis vaatab vastu Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2025. aasta rannikumere kalade uuringust, on väga ebamugav.

Lood

20.03.26, 17:01

Tail spinner: milliseid mudeleid ahvenapüügil kasutada

Kahekordne maailmameister soovitab!

Selles loos süveneme kodumaal võrdlemisi vähetuntud tail spinner tüüpi lantidega ahvenapüügi peensustesse.

Lood

12.04.26, 15:00

Tonkapüük Kesk-Norra rannikul: praktilisi tähelepanekuid Froya kalareisilt

Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026

Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?

Lood

21.04.26, 07:30

Elu lihtsamaks: nutikas landihoidja paati

Pärnakas Norman Üprausil sai kõrini sellest, et püügi ajal landid paadis vedelesid. Ta võttis kätte ja modelleeris paadipardasse kinnitatava landihoidja.

Sisuturundus

27.03.26, 09:31

Auhinnatud elektrikaubik, mis on loodud päris tööks

Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.