Sellel kaardil on Tartust allavoolu jäävad Emajõe kohakohad. Nii on ka neil kohahuvilistel, kes end jõel kindlalt ei tunne, püügiretke planeerimiseks pidepunkte. 11. juunist tohib koha püüda Emajõel Koosa jõest ülesvoolu jääval lõigul ning 16. juunist ka allpool Koosa jõe suuet.
Kaarti uurides maksab meeles pidada, et kohad ei ole antud päris meetri täpsusega, vaid on pigem orienteeruvad – kui kaardil on märk, maksab jõel selle ümbruses natuke ringi sõita ja kajaloodi abil põhjas toimuvat uurida või siis silmad lahti hoida ning jälgida, kus on ankrus teised paadid ja millises suunas nad põhiliselt viskavad. Alati on kasu sellest, kui juba kodus kaardiga eeltööd teha, nt uurida internetis Navionicsi või Maa-ameti merekaati ning huvitavamad paigad punktidena GPS-i panna. Sügavuskaardiga töötamine on oluline osa tulemuslikust kohapüügist ning muutliku põhjareljeefiga kohtade leidmine ning täpsem analüüsimine on oluliselt kindlam tee kalani kui teise mehe punktide järgi püüdmine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Dropshot on oskuslikul kasutamisel koha püüdmiseks efektiivne rakendus.
Viimastel aastatel on Pärnu jõkke tekkinud ebatavaliselt palju koha. Kuidas teda püüda?
Pärnakas Norman Üpraus (35) on mees, keda peetakse täna Pärnu jõe kohapüüdjate seas üheks kibedamaks käeks, kelle tegemistel hoitakse hoolikalt silma peal ja keda tsiteeritakse. Kalastaja kohtus Normaniga aprilli lõpus Pärnus ning uuris, mis vägi see niisugune on, mis täie mõistusega mehed kohakala nimel omavahel karvupidi kokku ajab.
Kalastajale saatis kirja murelik Lõuna-Eesti kalamees, kes kurdab, et vaatamata keeluajale käib Emajõel igal aastal mai lõpus ja juuni alguses vilgas kohapüük. Paiguti ei vaevuta isegi varjama, millega tegeletakse. Avaldame lugeja kirja koos kommentaaridega.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.