Liitsiga jõeforelli püüdmas: kahe mehe poole sajandi pikkune kogemus ühes loos

Põhja-Norrast tullakse tagasi kogemusega, mida on keeruline millegi muuga võrrelda. Kui kuulata Igor Rõtovit, kes on Skandinaavia põhjapoolsetes piirkondades käinud kalal ligi kolm kümnendit, siis ei räägi ta enam ammu kalast. Ta räägib tundest – sellest, mis tekib, kui oled päevade kaupa eemal kõigest harjumuspärasest, keset maastikku, kus pole teid, maju ega levi. Selline retk ei sobi kõigile. Ja see ongi osa selle võlust.

Kui kodumaisel kohapüüdjal käed enne keeluaja lõppemist sügelevad või hing Emajõe ja Pärnu jõe rahvarohkuse asemel avarust ihkab, siis võib kalaõnne katsuda Soomes. Höytiäinen, soomlaste paremaid kohajärvi, näitas Kalastajale oma lahket nägu 21. ja 22. mail, mil tabasime neljaliikmelise püügiseltskonnaga umbes 250 kohakala.

Kuna minu artikkel latikate suitsutamisest sai üsna palju vastukaja ning mitmed kalamehed soovisid minu ahju kohta lähemalt lugeda, palus Kalastaja toimetaja Ralf Mae mul kirjutada veel ühe suitsuahju-teemalise loo. Järgnevalt räägingi oma ahju(de) ehitamisest, materjalidest ja ka mõnest veast, mida ma eelnevate ahjudega olen teinud.

Liinile õigesti paigutatud raskused aitavad söödal vajuda loomulikult, parandavad rakenduse tundlikkust ja võimaldavad kontrollida püüki ka keerulistes oludes. Tinade kuju, kaal ja paigutus määravad ära, kui kiiresti sööt põhja jõuab, kui nõrkasid võtte ujuk veel registreerib, kuidas käitub voolus ja kui loomulikult kogu rakendus töötab. Sageli peitub edu just niisugustes pisiasjades. Selles loos räägimegi raskustest.

Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.