Lugeja küsib: mis põhjustab haugide külgedel punaseid laike?

Pärnu jõel kehtivaid kalastusreegleid on viimasel ajal nii palju muudetud, et enam ei saa keegi päris täpselt aru, millal mida tohib ja mida mitte. Ahvenapüük Pärnus kogub vaikselt hoogu, aga reeglite kohta arvab üks kalamees üht, teine hoopis midagi muud. Näiteks eile tekkis tuttavaga telefonis vaidlus teemal, kas Pärnu jõel tohib ära võtta 10 või 15 kg ahvenat. Kas oleks võimalik praegusel hetkel Pärnu jõel kehtivad piirangud ühe loeteluna välja tuua? Ette tänades, Valeri S.

Lugeja küsimusele säratulede utiliseerimise kohta vastab Transpordiameti kommunikatsiooniosakonna kommunikatsiooniekspert Karl-Joosep Küngas.

Jaapani UL-kalapüügis ei pruugi kõige tundlikum rakendus tingimata nõuda kõige peenemat punutud nööri. Poole- kuni paarigrammiste jigipeadega kasutatakse seal sageli polüesterliine või -niite – peenikest ja vähevenivat polüestermonofiili, mis on erinevalt tavalisest punutud nöörist veest raskem ning vajub.

Sel kevadel on paljud kalamehed kurtnud, et suursaarte ümbruse haugides on end sisse seadnud üks eriti vastiku välimusega parasiit. Osade kalameeste hinnangul on selle 2–2,5 cm pikkuse ussiga nakatunud kuni 75% koju viidud kaladest. Väidetavalt ronivad need ussid kalade fileerimisel välja ka nende liha seest. Kalastaja palus Sven Laaneti filmitud videot kommenteerida Aleksei Turovskil.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.