Rain Erala peab Eesti üht kõige suurema lugejaskonnaga kalastusblogi. Lugejate poolehoiu on ta ilmselgelt võitnud oma üsna ausate kohtade kirjelduse ja suurte kaladega, kes paistavad teda lausa armastavat. Kui tihti ikka kohtab kalameest, kelle kontot ehivad 16-kilone lõhe, 8-kilone meriforell, 9,2-kilone haug ja 7,75-kilone koha. Kõigi nende kalade saamise lood on ta oma blogis ka ilusasti kirja pannud.
7,75-kilone koha Edela-Soomest – Raini isiklik rekord.

Seotud lood

Lood
  • 17.02.23, 22:09
Gerli Albert eelistab kalal kuulata vaikust
TÜ Eesti Mereinstituudi nooremteadur Gerli Albert (29) on õppinud rakendusbioloogiat, veekogude ökoloogiat ja hüdrobioloogiat ning tal on magistrikraad fütoplanktoni uurimise alal. Ent ta on ka kirglik kalastaja, kes peab selleks, et töö ja elu normaalselt sujuks, end vähemalt korra nädalas kalavetel laadimas käima.
Lood
  • 29.11.25, 06:45
Ivo Sööt: unistan Eesti koondise talipüügi MM-i võidust!
Kalastaja intervjuu kolmekordse maailmameistriga
Lood
  • 10.08.25, 15:00
Normunds Grabovskis: asjad ei püüa kala, inimene püüab!
Tippspordi varjuküljed: kahekordne maailmameister ja neljakordne MM-hõbe räägib kalapüügist, võistlustest, eetikast ja inimloomusest.
Lätlane Normunds Grabovskis on kalastuslegend ning harrastuskalapüügi valdkonnas üks venekeelse inforuumi suuremaid mõjuisikuid. Miljonite televaatajate ning internetisaadete jälgijateni jõudev suurmees annab Kalastajale intervjuu talle omasel otsekohesel ja muhedal moel.
Lood
  • 13.02.21, 14:28
Kalateadlane Martin Kesler näeb lõhe tulevikku helgetes toonides
Martin Kesler (39) on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlane ning omal moel Eesti lõhe- ja meriforellipüügi korralduse üks hallidest kardinalidest, kelle teadussoovitustele tuginevad keskkonnaministeeriumis vastu võetavad otsused. Lisaks sellele on Martin ka parajalt kirglik kalamees ning näeb kogu seda punase kala ümber keerlevat tralli ka püüdjate poole pealt. Kalastaja kohtus Martiniga detsembri alguses Tartus ning kasutas võimalust, et esitada talle hulk kalamehi huvitavaid küsimusi.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele