Koiva on Eesti–Läti piirijõgi, kus elab kaks Eestis aastaringse püügikeelu all olevat kala – harjus ja tõugjas. Lätis on mõlema püük piiratud ulatuses aga lubatud, nii üht kui teist tohib Koivast ära võtta ühe kala ööpäevas. Jõgi on mitmel pool kahlamispükste ja pikkade kummikutega ületatav. Kui püüda Eesti-poolsel kaldal, on harjuse ja tõugja kottipanek keelatud, üle jõe Läti poolele kahlates aga lubatud. Siit ka minu küsimus: kui ma püüan oma harjuse ja tõugja kinni Läti poolelt, kahlan seejärel Eesti-poolsele kaldale tagasi ja kohtun keskkonnaameti inspektoritega, siis kuidas ma saan tõestada, et need kalad on tõepoolest Läti poolt püütud? Olen kuulnud räägitavat, et pean sellisel juhul näitama kehtivat Läti kalastusõigust, ent mis õigus on ühe riigi jõustruktuuridel kontrollida teises riigis kehtivate lubade olemasolu või mitteolemasolu? Pealegi ei pääse meie inspektorid niikuinii Läti süsteemidesse, et digitaalse kalastusõiguse olemasolus veenduda.
Seotud lood
26. aprillil möödus 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Radioaktiivse kiirguse mõjudest elusloodusele on liikvel igasuguseid lugusid ja legende, muuhulgas räägitakse hullusti muteerunud ja uskumatult suureks kasvanud kaladest (nt sägadest), kes elavad Tšernobõli elektrijaama jahutamiseks kasutatud ning õnnetuse käigus hullusti saastunud vees. Kui palju sellistel juttudel tõepõhja all on? Kui palju radioaktiivne kiirgus üldse kalu mõjutab ja millised need mõjud on?
Lugeja küsimusele vastab Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Prits.
Lugeja küsimusele vastab Eesti Spinninguspordi Liidu juht Ivo Sööt.
Lugeja küsimusele vastab Eesti Maaülikooli vähiuurija Margo Hurt.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
1
Punkte andnud haugid olid kokku staadioniringist pikemad
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Punkte andnud haugid olid kokku staadioniringist pikemad
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele