Teatavasti on Pärnu jõe alamjooksul võimust võtnud võõrvähid, kes on kõik vähikatku kandjad. Arvestades seda, kui popp on sel aastal olnud koha- ja ahvenapüük Pärnu jõel, kust käib läbi sadu ja sadu paate, siis kui suur on tõenäosus, et nende alustega kantakse teistesse veekogudesse laiali ka vähikatku haigustekitajad?
Seotud lood
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Täiendatud Keskkonnaameti kommentaariga!
Lugeja küsimusele vastavad RMK Metsataristu osakonna juhataja Margus Reimann ning Keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa järelevalvebüroo juhataja Joosep Tammemäe.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
1
Aheru järvel domineerisid osavad laiviga koha püüdjad
2
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Aheru järvel domineerisid osavad laiviga koha püüdjad
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele