Lugeja küsimusele vastab Eesti Maaülikooli vähiuurija Margo Hurt.

- Pärnu jõe alamjooksult püütud ogapõskne vähk. Tegemist on võõrliigiga, kes kannab vähikatku, olles ise sellele immuunne.
- Foto: Ralf Mae
Teatavasti on Pärnu jõe alamjooksul võimust võtnud võõrvähid, kes on kõik vähikatku kandjad. Arvestades seda, kui popp on sel aastal olnud koha- ja ahvenapüük Pärnu jõel, kust käib läbi sadu ja sadu paate, siis kui suur on tõenäosus, et nende alustega kantakse teistesse veekogudesse laiali ka vähikatku haigustekitajad?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Täiendatud Keskkonnaameti kommentaariga!
Lugeja küsimusele vastavad RMK Metsataristu osakonna juhataja Margus Reimann ning Keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa järelevalvebüroo juhataja Joosep Tammemäe.
Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.