Lugeja küsib: mis toimub Võlingi jõe koelmul?

Lugeja küsimusele vastavad RMK Metsataristu osakonna juhataja Margus Reimann ning Keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa järelevalvebüroo juhataja Joosep Tammemäe.

Ralf MaeKalastaja toimetaja

Lugeja küsib: mis toimub Võlingi jõe koelmul?

Foto: Tanel Ingi

Külastasin eelmisel nädalal Endla LK-l asuvat Võlingi jõe koelmut ning avastasin sellise süvendatud kuivenduskraavi, mis on suunatud otse jõkke. Koelmu ise asub ca 30 m kraavist allavoolu. Avanenud vaatepilt oli väga jube ja masendav – kõik need setted, mis sealt otse koelmu peale kanduvad. Pilt on tehtud näoga allavoolu seistes, kraav jookseb jõkke paremalt poolt truupi. Kraavist pärit setete ja rabavee tulemusena on Võlingi jõe vesi, mis muidu on kristallselge, nüüd kraavist allavoolu tumepruun ja mudane ning piirkonna sisuliselt ainus jõeforellide koelmu, mida harrastuskalamehed on aasta-aastalt hooldamas ja kõpitsemas käinud, on muda täis ning seal oli näha praegu, mil forellide kudemine peaks täies hoos olema, vaid kaht tillukest kudepesa ning üksikuid jõeforelle. Sisuliselt on see koelmu rikutud.

Kas keegi võiks selgitada, mis toimub? Ühelt poolt tehakse vajalikke ja toredaid asju, võetakse maha vanu paise, luuakse kudekohti jmt, teisalt aga tegeletakse sulaselge sigaduse ja pohhuismiga, mis need head ja toredad asjad ära nullib.

Teine küsimus on mul veel – kuidas on tagatud Võlingi jõe kallasrajal liikumine? Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §38 lõike 5 järgi võib kalda omanik või valdaja kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu nt loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. See tähendab, et uute maaparandussüsteemide rajamisel või olemasoleva süsteemi rekonstrueerimisel tuleb tõkkest üle- või läbipääs tagada. Antud kuivenduskraav on sedavõrd lai ja sügav, et pole ületatav isegi kahlamispükstega. Kes selle eest vastutab?

Vastab RMK Metsataristu osakonna juhataja Margus Reimann.

RMK tegi selle aasta suvel Norra maaparandussüsteemi hooldustöid, mille käigus kasutati leevendavaid meetmeid vältimaks kahju loodusväärtustele.

Hooldustööd planeerisime suvisele madalveeperioodile, kuid tänavune aasta oli erakordselt sademeterohke. Seda näitab ka pilt, kus veetase on ainult ca 0,5 m madalamal Vaali–Jõeküla teekattest ja põhimõtteliselt maapinnaga tasa või isegi kõrgem. Vältimaks setete jõudmist Võllinge ojja, rajati Norra maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel 2017. aastal kõigile ojja suubuvatele kraavidele settebasseinid hõljumi püüdmiseks. Enne selle aasta hooldustööde algust need hooldati (puhastati), samuti tehti seda peale hooldustööde lõppu.

RMK teeb töid lähtudes põhimõttest, et lõheliste jõgedesse suubuvate kraavide otsad jäetakse maksimaalses võimalikus ulatuses hooldamata, seejuures tagades ka maaparandussüsteemi toimimise. Sellest lähtuti ka Norra maaparandussüsteemi hooldades, kui 2025. aasta suvel jäeti kraavide otsad, mis suubuvad Võllinge ojja, võimalikult pikas osas hooldamata ning toimus ainult võsa niitmine. Ka kirja lisas olnud pildil näidatud Vaali–Jõeküla tee ääres niideti veelahkmest alates ainult teeäärseid kraave, kaevetöid ei tehtud.

Koelmu, mis asub teest allavoolu, taastati RMK kooskõlastusel 2021. aastal vabatahtlike poolt. Pärast Teie kirja laekumist käisid ka RMK spetsialistid kohapeal olukorda üle vaatamas, vaatluse tulemusel ei tuvastatud negatiivset mõju ning oli näha, et forellid kasutasid koelmuala. Parem ülevaade on tõenäoliselt võimalik saada uuel suvisel madalveeperioodil.

Kallasrajal liikumiseks ei ole RMK tõkkeid seadnud. Sellel aastal tuleb arvestada kõrge veeseisuga ja sellega, et kraavid on vett täies ulatuses täis, mida näitas samuti küsimuse juurde lisatud pilt, kus Võllinge oja truup on peaaegu uppunud olekus.

Vastab Keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa järelevalvebüroo juhataja Joosep Tammemäe.

Mõistame, et nähtud vaatepilt tekitas küsimusi, siiski põhjust muretsemiseks ei ole. Keskkonnaameti järelevalveinspektorid kontrollisid piirkonda ja ei leidnud, et tööde tõttu oleksid koelmu või oja seisukord halvenenud. Valdavalt on kraavi korrastamise käigus puhastatud ainult selle põhja ning kudeala seisukord kahjustada saanud ei ole. Kraavi suue suubub Võllinge ojja, mille piires on moodustatud oja hoiuala. Kraavi puhastamistööd ei ulatu hoiualani, st jäävad ojast ligikaudu 5 m kaugusele, kus veetase kraavis on kõrgem ja kraav on kõige laiem. Mainitud laiem koht täidab ka veevoolu rahustava settebasseini funktsiooni, mis pärsib setete kandumist ojja.

Võllinge oja tumedus sõltub sellest, milline on rabade ja kraavide kaudu sinna jõudva tumedama pinnavee ja selge põhjavee vahekord. Kohapeal käinud inspektorite sõnul oli selle aasta jaanuaris forellipüügi keeluaja lõpus enne kraavi korrastustöid jõe vesi teavituses viidatud fotoga võrreldes veelgi tumedam. Kontrolli ajal ei olnud märgata, et kraavi kaudu kanduks ojasse setteid.

Jõe ja ka kraavi kaldad on piirkonnas paiguti liigniisked ning üsna suurel alal üle ujutatud. Tegemist on vana maaparanduskraaviga, milliseid on Eestis väga palju. Kuigi kohe kraavi suudme juures ei ole ülepääsu, peab silmas pidama, et ligikaudu 100 m kaugusel suudmest on kraav ületatav kuiva jalaga. Seetõttu ei ole ülepääsu nõudmine kohe suudme juurde otstarbekas.