Linask, vaiksete vete valitseja
Vaiksel suveõhtul võib kupulehtede ja vesikuuskede vahel veepinnal märgata mullirida. Seal liigub linask – kala, kes ei armasta kiirust ega tähelepanu. Paljude kalameeste jaoks on linask eriline saak – tema tabamiseks tuleb tunda vaikseid järvesoppe, kala liikumisteid ja linaski salapärast loomust. Kes on kord selle kuldrohelise hiiglase kätte on saanud, see mõistab, miks õngitsejad linaskit nii kõrgelt hindavad.
Seotud lood
Ragista oma halle ajurakke ja vaata, mida sa linaskist tead. Loosime vastajate vahel välja kolm “Kala suitsutamise raamatut”, lisaks ootab mängu lõpus tore üllatus.
Meetri kaugusel õngekorgist kerkib veepinnale hulk pisikesi mulle. Kümme sekundit hiljem tõuseb peegelsileda järvekese pinnale veel üks mullikeste kogum. Nüüd on need vaid paarikümne sentimeetri kaugusel sinu korgist. Hetke pärast hakkab ujuk pisitasa vasakule liikuma. Jääb siis seisma, tõuseb õige pisut ülespoole ning väriseb jupike aega. Ja vajub siis vaikselt, otsekui aegluubis, vee alla.
August on tagumine aeg, et segada valmis peibutussööt, haarata kaenlasse ridvad ning püüda veel enne hooaja lõppu kinni mõned pontsakad linaskid. Siin on sulle abiks ühe väga osava linaskipüüdja kogemuslugu. Artikkel ilmus 2010. aasta suvises Kalastajas nr 56, kirjatüki autor Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Kuidas leida ja kokku segada selline peibutussööt, mis kala alla toob?
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele