Meetri kaugusel õngekorgist kerkib veepinnale hulk pisikesi mulle. Kümme sekundit hiljem tõuseb peegelsileda järvekese pinnale veel üks mullikeste kogum. Nüüd on need vaid paarikümne sentimeetri kaugusel sinu korgist. Hetke pärast hakkab ujuk pisitasa vasakule liikuma. Jääb siis seisma, tõuseb õige pisut ülespoole ning väriseb jupike aega. Ja vajub siis vaikselt, otsekui aegluubis, vee alla.

- Linask, lad Tinca tinca , meie vetes laialt levinud kõva võitleja.
- Foto: Shutterstock
Haakelöögile järgneb hirmus möll. Linask on suhtelises mõttes, mõõtmeid ja kehakaalu arvestades, kõige kõvem võitleja, keda Eesti vetest püüda saab. Ükski haug, meri- või jõeforell, rääkimata teistest kaladest, ei paku kalamehele sama suure linaskiga võrreldes ligilähedaseltki võrreldavat püügielamust. Alljärgnevalt kirjutame, kuidas sa selle fantastilist kahevõitlust pakkuva kala võimalikult suure tõenäosusega oma kahva saaksid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meisterõngitseja Jaan Grents jagab Kalastaja lugejatele kogemusi linaskipüügist Kesk-Eesti veekogudel.
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Oskuslik peibutussöötmine on õngitsemise üks alustalasid. Õigesti valitud ja ettevalmistatud peibutussööt võib korda saata imesid ja vastupidi – ebaõnnestunud valikud teha püügile korraliku karuteene. Alljärgnevas loos vaatlemegi, milliste kriteeriumite järgi erineva temperatuuriga vees peibutussööta valida, kuidas seda segada, milliseid lisaaineid kasutada jne.
Kuidas leida ja kokku segada selline peibutussööt, mis kala alla toob?
Kui tekib tahtmine suvel pere või sõpradega mõnusasti puhata või lihtsalt argimured mõneks ajaks peast välja ajada, on paras aeg telefon välja lülitada ning sõita Soome puhkama ja miks mitte ka kala püüdma. Selleks sobib suurepäraselt Turu saarestikus merekaldal asuv ning eestlastele kuuluv privaatne ja maaliline Merikoivula.