Parim päev atlandi polaarhai püügiks
Traditsioonilisel viisil polaarhai püüdjaid on Islandil alles täpselt kaks, aga kauaks seda traditsiooni ei jätku. Nii proovisin Ólafuri mälestustest ja retke kogemustest kõrva taha panna nii palju kui võimalik. 700-kilose ja 4,3 meetrit pika Atlandi polaarhai – maailma pikima elueaga (300–500 aastat) selgroogse – saime ka kätte.
Islandit külastav turist haipüüki sealsete atraktsioonide nimekirjast ei leia. Olgugi, et Atlandi polaarhaid saab väikeste karbikeste sisse pakituna toidupoest osta, siis valdav osa müüki jõudnud haidest püütakse muu tööndusliku kalapüügi kaaspüügina ning vaid kaks kalurit on sellised, kes oma ridaõnged paadiga ookeanile viivad ja käsitsi sisse lasevad. Need kaks kalurit toimetavat nii, nagu omal ajal vanade eeskujude käest õpitud sai – raudkettide otsas olevad 20 cm pikkused konksud söödastatakse kas vaala- või hülgelihaga ning kätte saadud hai lõigatakse sealsamas sadamakail tükkideks ja riputatakse neljaks kuuks tuulduma, kuivama ja fermenteeruma. Ólafuri sõnul on ta hülge- ja hailiha peal üles kasvanud ning kes kunagi Islandi talve on kogenud, see teab, et toidu varumine tuleb teha lühikese suve jooksul. Hailiha on olnud islandlaste jaoks tähtsal kohal aastasadu.
Seotud lood
Selles loos tuleb juttu kaldalt põhjaõngega püüdmisest Norra rannikul. Kuna sealsete vete ihaldatuim püügikala on hiidlest ehk paltus, keskendume peamiselt just tema püügile. Kuna aga muud kala on alati arvuliselt rohkem, käsitleme ka teiste liikide püüki.
Hooajaväline reis Froyale ja Hitrale, 23.–30. märts 2026
Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Kalastaja poole on pöördunud mitu Põhja-Norra ookeanile kalale minejat ja tundnud huvi, et kas keegi kogenum mees võtaks kätte ja kirjutaks nii varustuse kui muude oluliste momentide kohta ühe hea kokkuvõtliku artikli. Norra ookeanipüügi veteranil Alvar Heistel oligi üks niisugune tekst valmis kirjutatud.
Loe, kuidas saada Põhja-Norrast suuri paltuseid
Põhja-Norra rannikul Barentsi mere külmades vetes oli trolling pikka aega suhteliselt vähelevinud kalastusviis, ent viimase paarikümne aastaga on selle populaarsus hüppeliselt kasvanud ning saagid suurenenud. Kõige ihaldatum püügiobjekt on mõistagi paltus.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
1
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Nipid ja nõksud
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Viimased lood
Kormoranide pealetung muudab Eesti meresaarte linnustikku
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Alanud uuring püüab välja selgitada kormoranide reageerimist linnupeletitele, ent kaardistab ka kormoranide liikumist ja toitumist Eesti rannikumeres
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele